Marii ootas õnnest särava kaasa kõrval esimest lapsukest. Ta teadis, et tuleb tütar, sest pisike ilmus unes: «Emme, mu nimi on Säde Sabine!» Kuid kolmanda kuu ultraheliuuringus tabas vanemaid šokk! Maimuke sündis 24. jaanuaril, esimest korda sai ema ta sülle võtta alles 1. märtsil. Sinna vahele jäi palju pisaraid, 105 päeva intensiivravi, 6 operatsiooni ja 20 narkoosi.

«Ootus oli esimesed kolm kuud hästi,» jutustab Marii. Laps oli armastavasse suhtesse väga oodatud. «Aga edasi sain teada, et mu lapsel on üliharuldane arengurike. Tema soolestik oli väljaspool keha. Kolmanda kuu ultraheliuuringus sain ma seda teada.» Laps sündis õigeaegsena, kuid emale tehti plaaniline keisrilõige. Järgnes teadmatus.

«Nad lubasid, et nad näitavad mulle last, aga nad ei näidanud! Sellepärast, et seis oli hullem, kui nad ultrahelipildi järgi arvasid... Nii juhtuski, et mu tütar sündis 24. jaanuaril, aga esimest korda sain ma ta sülle võtta alles 1. märtsil.» Alles täna suudab ta oma raskest kogemusest täiesti siiralt rääkida.

Kommentaarid
Copy