EMA-TÜTRE RAHAJUTUD ⟩ Mis salapärane tont see sotsiaalmaks on?

Triin Palmipuu
, naine.postimees.ee ajakirjanik
Copy
Vasakul Triin Palmipuu, paremal Mai Palmipuu
Vasakul Triin Palmipuu, paremal Mai Palmipuu Foto: Taavi Sepp, Postimees

Maksundus on paljudele nagu uduviirg metsaveerel - midagi nagu näeb, aga üldpilt on segane. Tundub, et riik koorib inimesi niikuinii ja pole täpselt selge, miks oma suure vaevaga teenitud raha peaks ära andma. 

Aga kes mida täpselt maksma peab üldse? Mida inimene saab selle eest, et ta maksukohuslane on? Kas maksusüsteem on midagi, millest polegi võimalik tavainimesel aru saada? Kui tööandja pole sinu eest sotsiaalmaksu maksnud, tasub olla ärevil, sest siis katkeb ravikindlustus ja see on hirmus kallis lõbu. Selgitab vandeaudiitor Mai Palmipuu. 

Mis on sotsiaalmaks ja mida ma selle eest saan? 

Sotsiaalmaks on maks, millest saadavat tulu kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Sotsiaalmaksu tasub töötaja eest tööandja. Sotsiaalmaksuga maksustatakse töötamisest ja ettevõtlusest saadud tulu.

Sotsiaalmaksu maksvad kõik tööandjad, kes maksavad mis iganes töötasu. Tööandjaks on võib olla äriühing, riigiasutus, kohalik omavalitsus, füüsilisest isikust ettevõtja (FIE). Üldjuhul on sotsiaalmaksumäär 33 protsenti (teatud juhtudel 13 protsenti) arvestatud töötasult. Kui tööandja ja töötaja vahelt lepitakse kokku brutotöötasu 1000 eurot, siis tööandja peab sellele töötasule lisaks tasuma sotsiaalmaksu riigile 333 eurot. Isegi, kui töötuna registreeritud töötaja töötab tööandja juures ühe päeva, siis on tööandja kohustatud tasuma arvestatud töötasult 33 protsenti sotsiaalmaksu.

Lisaks tasub tööandja sotsiaalmaksu mitmesugustelt soodustustelt, mida ta töötajale võimaldab. Sellisteks soodustusteks võivad olla näiteks tööpausi ajal pakutav kohv, soodushinnaga lõunasöök või töötajate lastele tehtavad jõulupakid. Sotsiaalmaksuseaduses nimetatakse selliseid hüvesid erisoodustusteks.

Kuhu see raha läheb? 

Sotsiaalmaksuga saadavat tulu kasutatakse pensionikindlustuseks (20 protsenti) ja riiklikuks ravikindlustuseks (13 protsenti). 2022 aastal laekus riigieelarvesse sotsiaalmaksu 4,1 miljardit eurot.

Pensionikindlustuse abil makstakse hüvitist pensionil olevatele inimestele. Pension on hüvitis, mida makstakse vanaduse, töövõimetuse ja toitjakaotuse korral. Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile läinud inimesele igakuine sissetulek. Eesti Vabariigis on 324 589 pensionäri (sellest 309 034 vanaduspensionäri), mis moodustab 23,9 protsenti rahvastikust.

Eesti Vabariigis kehtib riiklik ravikindlustus, mille abil tagatakse võrdse kvaliteediga arstiabi kõigile ravikindlustatud inimestele. Ravikindlustatud on töölepingu alusel töötavad inimesed, võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasude saajad, juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmed. Lisaks töötavatele inimestele on ravikindlustatud ka lapsed, pensionärid, töötud. Ravikindlustatute arv 2022 aasta lõpul oli 1,3 miljardit inimest, nendest 1,2 miljardit inimest kasutasid Tervisekassa hüvitisi. Ravikindlustusega inimeste ravikulud tasub Tervisekassa. Tervisekassa tulud sotsiaalmaksu ravikindlustuse osalt olid 2022 aastal 1,6 miljardit eurot. 

Kokku moodustasid Tervisekassa tulud kokku 2 miljardit eurot. Kõige suuremateks kuludeks olid Tervisekassal ligi 1 miljard eurot eriarsti kulud, 0,2 miljardit perearsti kulud ja 0,2 miljardit ajutise töövõimetuse hüvitise kulud. Tervisekassa kaudu hüvitatakse veel ravimite, kiirabi, hambaravi, õendusabi kulud jne.

Hämmastav on asjaolu, et jätkuvalt on olemas siiski inimesi, kes on nõus töötama ümbrikupalga eest, jäädes ilma sotsiaalsetest hüvedest. Eestis on kõrge tööjõus osalemise määr. Rahvastikust (15-74-aastased inimesed) on 73,3 protsenti hõivatud tööga rohkemal või vähemal määral. Selleks, et riik saaks tagada tugeva arstiabi, on iga kodaniku panus maksude maksmisel oluline.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles