:format(webp)/nginx/o/2024/10/10/16409039t1h19e9.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/05/13/15319320t1hca46.jpg)
Liisa kirjeldab oma kaasat Tapanit esimese neljakümne abieluaasta jooksul kolme sõnaga: hell, kannatlik ja lahke. Ühel hetkel muutus kõik väga kiiresti.
Tellijale
Liisa elust dementse abikaasa kõrval: «Oleks keegigi öelnud, et ta võib vägivaldseks muutuda»
Liisa räägib, kuidas ta sai esimest korda aru, et abikaasa tervisega on midagi viltu. «Me sõitsime suvilasse, mis on meil mitukümmend aastat olnud ja ta ei mäletanud, millist teed mööda sinna saab,» kirjeldas sel hetkel 63-aastane naine oma esimest kogemust mehe mäluhäirega. «Ma naersin ja imestasin, et mis just juhtus ja tavaliselt nii kannatlik ja sõbralik mees vihastus südamest ning käratas mulle. Olin hämmingus ja haavunud, aga panin selle pika autosõidu ja väsimuse arvele.»
Sarnaseid olukordi hakkas aga üha rohkem tekkima. Tapani kordas öeldut, unustas igapäevased marsruudid ega mäletanud kokkulepitud kohtumisi. Tal ei tulnud meelde, kuidas pesumasinat kasutada ning muidu alati šikilt riides käinud mees muutus välimuselt lohakaks ja tihti pani näiteks särgi tagurpidi selga.