Aldo Järvsoo tunnistab, et maailmas vallandunud kaose tõttu koges ta esimest korda elus sügavat loomekriisi ning kuna kunst on tema elutelje pulbitsev kese, viis see kogu elu tasakaalust välja. Aldo hoolivale ja empaatilisele natuurile oli maailmas vallandunud kaos lihtsalt liig. «Siis kui kogu see Covid hakkas, oli mul järsku tunne, et mul ei olegi rohkem midagi öelda. Ma olen juba 30 aastat kollektsioone teinud! Ja korraga sai see hoog otsa,» räägib Aldo Järvsoo. Isegi Eesti moepildi tipus võib selline tunne tabada...

Kurjus leiti üles

«Mis ma nägin: paljudel inimestel oli nii palju kurjust sees! Hommikust õhtuni käis sotsiaalmeedias millegi või kellegi materdamine. Siis ma sain aru: segadushetked tekitavad inimestes väga palju sõlmi enda sees ja ära peidetud tunded tulid pealispinnale. Nii halb oli olla, et halvasti ütlemise vajadus lõi välja. Kindlasti oli see kõik olemas ka varem, aga siis oli korraga ka palju aega iseendasse süüvida ja leiti see kurjus üles.»

Aldole mõjus see kui pidur loomingule. Disainer tunnistab, et kogu loomemaailmale oli koroonaaeg väga raske. Ja siis kui tärkas lootus, et karmid ajad on seljataha jäänud, algas Ukraina sõda! Aldo Järvsoole, Tanel Veenrele ning kogu Embassy of Fashioni moeperekonnale oli see aga pigem käivitaja – kui on võimalus luua, tuleb seda teha ja just selle kaudu aidata!

Vabadust tuleb hinnata

«Ukrainas täna toimuv – see absoluutselt mõjutab mind,» tunnistab empaatiline loovhing. «Meie Taneliga, ma usun, oleme Eesti disainifirmadest Ukraina abiks suurima summa annetanud ja see on parim, mis ma saan teha, kuni ma ise rindele ei lähe. Aga pidevas hirmus ja negatiivsuses elamine murrab inimesed. Me peame leidma rõõmu ja vabaduse!»

Aldo Järvsoo on viimase aasta ja kahe kuu jooksul mõelnud vabadusele veelgi sagedamini kui seni. «Täna ma suudan leida suurt rõõmu sellest, et Eesti on vaba, et me saame tegeleda loominguga. Vabadust tuleb nautida ja kõrgelt hinnata, kui see on välja võideldud. Seda ei tohi unustada!»

Aldo tunnistab, et loovhinged kogu maailmas võtavad toimuvat väga südamesse. Aga me ei saa loota muutust parema tuleviku suunas, püsides mustades mõtetes. Isiklikku lootust ja rõõmu tuleb alati alles hoida.

Kui mõni töönarkomaan tunnistab, et pole mitu aastat puhkust võtnud, siis moedisainer Aldo Järvsoo ei ole seda teinud tervelt 30 aastat! Ja ei plaani puhata ka nüüd. «Vaatan silmade särades: nüüd tuleb mul show, siis saan kolm päeva puhata ja edasi kogu suve tööd teha. See tundub väga ilus perspektiiv. Aga sel suvel luban endale erandkorras viis päeva puhkust. Sest see on viimane suvi, sügisel lähevad lapsed kooli. Mulle meeldibki nii.»

Loe plussid kokku

Üheskoos oma loov-liitlaste Riina Põldroosi ja Ketlin Bachmanniga tuli Aldo raksetest aegadest välja. «Mis aitab raskest kohast üle? Positiivne mõtlemine,» usub moetalent. «Kui sa lõpetad mõtlemise sellele, mis on elus halvasti, ja loed need plussid kokku, siis saab neid plusse lõpuks alati rohkem. Ma usun, et nii on enamikul inimestel. Ja head suhted – need on elus tohutu väärtusega! Riina ja Ketlin on supertegelased, ma tahan igal hommikul nendega kokku saada. Hea elu retsept ongi soojad, sügavad suhted. Siis saab kõigest üle.»

Moetrio selgitab, mida nad usuvad õhus olevat: peale Covidit ihkavad kõik midagi suurt ja vaba. Unistatakse emotsioonist! Selle vastus moekeeles on suurejooneline, imeilus etendus.

Ideed ootamatust varasalvest

Aldo pole kunagi olnud disainer, kes trendipiiblitest ideid otsiks, teda juhib sisemine tunnetus. Kui nüüd, jõudes oma 30 aasta moejuubeli künnisele, avastas ta täiesti uue ja rikkaliku inspiratsiooniallika. «Nüüd ma näen, et mu enda eelmistes kollektsioonides leidub niivõrd palju seda, mis mind inspireerib,» tunnistab Järvsoo muiates. «Ma ju loon sellise kirega, teen ju 2–3 kollektsiooni aastas. Miks ma olen keskööl kirega ateljees? Mulle meeldib see, mida mu looming inimestele annab.»

Disainer usub, et inimesed tulevadki moeetendusele sellepärast, et nad vajavad seda positiivset emotsiooni, mis tõstaks nad elust kõrgemale. Mõtted hakkavad liikuma ja uus vaade elule avaneb. Ka neile, kes end Eesti moekunsti kandjateks ei pea, annab see uued loomingulised vabadused.

«Mu kollektsioonis on mitu teemat,» jutustab Aldo Järvsoo. «Kui eelmine aasta toimus «Nulltuju» moenäitus, kutsuti mind osalema. Ja avastasin: mul endal polnud midagi tollest ajast alles. Kliendid saatsid oma hästi hoitud kleite. Vaatasin, et need on nii ägedad! Siis tekkis tunne, et toon tagasi plahvatuse minevikust, sellesama tehnika, see mõjub sama värskelt kui oli 24 aastat tagasi.» Aldo on tänaseks muidugi lõikeliselt ja tehniliselt valgusaastate jagu edasi arenenud.

Koroonamaskid kleitideks

«Kollektsiooni üks teema on koroonamaskide detailidest, mis mul toona üle jäid,» paljastab disainer ühe lavatagustest saladustest. Eks vaadake, kes selle ära tabab. Tegu on sümboolse aktiga. «Teha need koledad ajad ilusateks kleitideks on minu jaoks sümboolne – loodame, et see aeg on nüüd igaveseks möödas.»

Aldo tunnistab, et pole juba ammu samasuguses loomingulises palangus olnud, kus ta tunneb tugevat soovi ja kirge luua. 10. mail tuleb lavale värske kollektsioon, aga juba ka järgmine võtab peas kuju. «Mina pean looma asju rõõmu pealt! Siis mul tulevad parimad ideed. Ja mood on asi, millesse jääb sisse see meeleolu, kuidas see loodud on.»

Sel kevadel «Trinity» etendusel lavalaudadele astuv kolmekordne kunstiteos on suurejooneline igas mõõtmes: selles on peenust, ajaloos tagasi rändamist, stiilset seksapiili ja ebamaist geomeetriat ning ebatavalisi kontraste.

«Trinity» on inspireeritud looduse vormidest ja oodiks selle suurejoonelisusele. Täiusliku tausta lummavale moele loob kruiisiterminalist avanev vaade: sügav, võimas ja müstiline meri ning lainetesse suubuv kevadine päikeseloojang. Merele avatud hüpnootiline 250 meetri pikkune moelava toob vaatajate ette üle saja rõivakomplekti ja käsitööna valmistatud ainueksemplarid. Disainerite originaaltrükkidega kangad ning ainulaadsed kaunistustehnikad maalivad kordumatu vaatepildi. Seda elamust, mida kogeb moepublik saalis, ei suuda edasi anda ükski galerii. 

Aldo Järvsoo ja Tanel Veenre

Aldo Järvsoo viib meid rändama aega, mil ta leiutas legendaarseks saanud «täpitehnika». Sel kevadel taaselustab ta need pärltikandid mustripööristena efektsel sametil. Teise olulise teemana on loomelainete keerises Aldo asunud oma kleite laseriga ribastama ja kääridega hakkima, mille tulemusel maanduvad moelavale uusgooti haldjad ja sireenid. Koos Aldo kleitidega tuleb esmaesitlusele ka Tanel Veenre poeetiline ehteseeria «Pearl moon». Ka see ainus piilumise-pilt annab juba edasi pärlite maagiat.

Ketlin Bachmann

Ketlin Bachmanni uue kollektsiooni läbiv teema on talle omaseks saanud plisseertehnikas ornamentika. Julgete värviliste pintslitõmmetega loob disainer kirgaste, teravate toonide vastandumise õrnade pastellidega. Eriliselt omanäolise, pisut kriipiva värvikakofoonia.

Ketlin Bachmann on sel aastal nomineeritud ka Eesti mainekaimale moeauhinnale Kuldnõel, ühes kahe teise moegeeniuse Liisi Eesmaa ja Karolin Kuusikuga. 

Hõbenõela nominendid on Johanna Parv, Mairo Seire ja Julia Maria Künnap.

Riina Põldroos

Riina Põldroosi mahukas kollektsioon on leidnud inspiratsiooni esimestest kevadistest liblikatest – õhkõrnadest lendlevatest värvipilvekestest, kes ennustavad meile imelist saabuvat suve. Kollektsiooni läbiv rõhuasetus ongi liblikamotiividega originaalkangastel.

Õhulised siidirüüd on loodud kaunistama kõiki rõõmsaid suveõhtuid ja meeleolukaid pidustusi, mis meid ees ootavad.

Aldo, Ketlin ja Riina moodustavad Eestis ainulaadse disainerite trio, millelaadset pole teadaolevalt maailmaski. Nad on kolmekesi koos moodi loonud juba üle kahekümne aasta. Alates EKA lõpetamisest on nad tegutsenud ühises stuudios, millest kujunes välja loominguline ühendus Embassy of Fashion. Läbi aastate on Embassy of Fashion olnud üks Eesti moe väljapaistvatest lipulaevadest ja nende kolme peaga disainilohest on saanud Eesti moepilti ilmestav sümbol.

Suurim tunnustus

«Ma sain aru, miks ma moodi teen: mulle meeldib seda teha ja ma olen vajalik,» ütleb Aldo Järvsoo sügavalt südame põhjast. «See on ometi suurim tunnustus, mida elus kogeda saab: kui sind armastatakse sinu loomingu pärast ka. Ma olen nii tänulik!»

Embassy ainulaadset käekirja kirjeldades usub Järvsoo, et eeskätt toob inimesed nende juurde ja siis pikkade aastate jooksul tagasi äratundmine – ma ei taha olla riidepuu kellegi edeva idee sees, vaid isiksus ruumis. «Ma võin enda loomingu kandjatest rääkida,» kirjeldab moelooja. «Inimene paneb mu asja selga ja ta näkku ilmub selline eriline sära. See pole: oo kui ilus kleit! See on: issand kui ilus mina välja näen! Minu peamine eesmärk on teha inimene ise ilusaks. Inimesed on huvitavad juba sündides, seda ei pea väljendama riietes. Mood ei pea olema raskete ambitsioonidega koormatud, vaid midagi sellist, mis tõstaks inimese enese üles ja lööks särama! Ma tean, kuidas sellist ilu ja emotsiooni moega pakkuda.»