Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Äärmise häbelikkuse taga on aju kohanemisraskused

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marina Lohk
Copy
Foto: SCANPIX

Teadlased tegid kindlaks, et äärmine ujedus võib olla tingitud puudujääkidest kahes ajupiirkonnas - väga argadel ja pärsitud inimestel ei toimu nimelt mandeltuumas ja hipokampuse piirkonnas kohanemist uute stiimulitega.

Sellele järeldusele jõuti, kasutades pärsitud ja pärssimata temperamendiga inimeste aju uurimisel funktsionaalset magnetresonantstomograafiat, mille ajal neile näidati pilte tundmatutest inimestest, vahendab teadus.err.ee.

Kui pidurdamata temperamendiga inimesed ilmutasid piltide vaatamisel harjumise efekti nii mandeltuumas kui hipokampuses, siis pärsitud iseloomuga inimesed ei kohanenud võõrastega ka pärast korduvat piltide vaatamist ehk siis tuttavad näod vallandasid nende ajus sama tugeva reaktsiooni kui võõrad näod.
 
Uurimuse juhi Jennifer Urbano Blackfordi sõnul pakub selline võimetus harjuda võõra stiimuliga uusi neuroloogilisi mehhanisme, mõistmaks pärsitud iseloomule omast arga ja ettevaatlikku käitumist. Sellised inimesed võivad leida, et läbikäimine võõraste inimestega tekitab liiga võimsaid emotsioone, mistõttu valdavaks saab vältiv käitumine.
 

Märksõnad

Tagasi üles