Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Kuidas valmistuda suveajale üleminekuks?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Linda Pärn
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Ööl vastu 25. märtsi tuleb kell 3 kella tund aega edasi keerata, et minna üle suveajale. Mõistlik on end selleks ette valmistada, sest tund aega vähem und mõjub nii mõnelegi üsna kehvasti.

2008. aastal avaldati ajakirjas New England Journal of Medicine uurimus, mis näitas, et pärast suveajale üleminekut esines Rootsi elanike seas 5 protsenti rohkem südamerabandusi kui nädal enne seda, kirjutab psychologytoday.com.

Inimese keha reguleerib end sisemise kella järgi, mida nimetatakse tsirkadiaanseks rütmiks. Bioloogilised rütmid sõltuvad päikesevalgusest, pimedusest ja teistest vihjetest, nagu kindlatel kellaaegadel söömine ja ärkamine. Ööpäevane rütm on väga kasulik, sest reguleerib hormoonitasemeid; teeb kindlaks uneaja ja selle, millal peaks käima tualetis ning annab teada, millal on aeg süüa.

Suurenenud südamerabanduste arvu pärast suveajale üleminekut võib selgitada sellega, et südamerabanduste risk on suurim varahommikuti, hoolimata aastaajast. Kui me ärkame, siis tõuseb ka vererõhk ja südametöö kiireneb ning veresooned laienevad.

Trombid võivad tekkida suurema tõenäosusega, kuid sel ajal lagunevad need ka väiksema tõenäosusega. Kui me ärkame veel tund aega varem, kui keha on harjunud, siis on kardiovaskulaarne seisund väga ebastabiilne ning südamerabanduse risk on suurem. Tsirkadiaanne rütm ei muutu nii kergesti ja kehale on parem, kui suveajale minnakse üle tasapisi.

Lisaks on teada, et pärast kellakeeramist võib esineda rohkem liiklusõnnetusi kui tavaliselt. Unepuudus mõjutab toimetulekut paljudes valdkondades ja isegi vaid tund aega vähem und võib mõjutada motoorikat, mälu ja tuju.

Mida teha, et end suveajaks ette valmistada?

1. Võid juba viis päeva enne suveajale üleminekut alustada sellega, et lähed 15 minutit varem magama ja ärkad hommikul samuti veerand tundi varem üles. Nõnda toimi ka järgnevatel päevadel. Võtmeküsimuseks on just hommikuti järjest varem ärkamine. See on oluline eriti neile, kel juba on südamega probleeme. Rahulik muutus mõjub kehale paremini kui järsk üleminek.

2. Naudi hommikust valgust. Tõmba kohe pärast ärkamist kardinad ja rulood akende eest ja naudi hommikusööki akna all, kevadise päikse käes. Ere valgus aitab kehal ümber lülituda.

3. Keera kell varasemaks juba laupäeval (ja mitte enne magamaminekut) ning jälgi aega, nagu see oleks õige. Söö «uuel» kellaajal ja mine varakult magama.

4. Mine järgmisel pühapäeval õue ja liigu ringi, kuid ära võta ette midagi väga koormavat. Ole väljas, valguse käes.

5. Väldi kellakeeramise eelsel päeval 6 tundi enne uinumist kohvi, sigarette ja alkoholi.
 

Tagasi üles