Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Mari lapsepõlv oli üsna tavaline, kuid kui perre tulid kasulapsed, muutus kõik

Copy
Pilt on illustreeriv. Mida teha, kui fookus kasulastele muutub domineerivamaks ning bioloogilised lapsed jäävad unarusse?
Pilt on illustreeriv. Mida teha, kui fookus kasulastele muutub domineerivamaks ning bioloogilised lapsed jäävad unarusse? Foto: Shutterstock

Kui 45-aastane Mari (nimi muudetud) oma lapsepõlvest räägib, hakkab ta nutma. Ta tunneb, et tema vanemad hülgasid omaenda lapsed ja kuigi sellest on möödunud palju aastaid, teeb see veel ka täiskasvanueas haiget, vahendab Ilta-Sanomat.

Maril oli normaalne pere. Tal on kaks aastat vanem õde Kaisa, ema ja isa. Kuigi vanemad töötasid palju, jäi perel siiski aega ühisteks tegevusteks. Koos käidi ujumas, loomaaias, sugulastel külas ja ringreisidel. Vanemate ja tütarde vaheline suhe oli avatud ja aus ning nad said alati kõigest rääkida.

Loe ka: KEEGI EI SEKKUNUD 〉 Põllult leitud hüljatud imik lapsendati Soome, kuid kõige hullem ootas alles ees

Tagasi üles