Martin Herem: Eesti mehe tervis kummalisel kombel paraneb (1)
/nginx/o/2022/05/31/14590398t1had71.png)
5. aprill 2023, 18:02
:format(webp)/nginx/o/2023/04/05/15240386t1h6c77.jpg)
Täna toimunud meeste tervise konverentsil «Kes kaitseb meest?», ütles Eesti kaitseväe juhataja kindral Martin Herem, et meeste tervis paraneb siis, kui paranevad teadlikkus ja hoiakud.
Kaitseväe juhataja sõnul on ta tegelenud pikalt meeste tervisega ja sellest ka palju õppinud. «Mul on arusaam Eesti mehe tervisest. Tahan juhtida tähelepanu, et Eesti Kaitseväest saab meeste tervise kohta väga palju teada ning selle info põhjal saab teha ka järeldusi. Meil käib igal aastal üle 3000 ajateenija. Me mõõdame ja kontrollime neid pidavalt. Me teame, millised on meeste hoiakud. Me läheneme massidele teaduslikult ning viimastel aastatel on meie meditsiiniline toetus parem. Lisandunud on füsioteraapiat. Sporditaristusse investeerisime viimaste aastatega 10 miljoni euro ulatuses,» sõnas Martin Herem.
Heremi sõnul tehakse ühiskonna tarbeks kaitseväe andmete põhjal liiga vähe järeldusi ning samuti kaitseväe enda jaoks. «Ümberkorraldusi tehakse ka vähe, kuid ma ei taha rääkida, kuidas keegi peaks õpetama ning ravima neid inimesi enne kui nad meile tulevad. Aastaid tagasi räägiti, kuidas Eesti noormees on vilets ja ei sobi teenistusse. Keegi pole tähele pannud, et aastast 2018 on see number hakanud paranema. Ajutiselt ja täielikult teenistuskõlbmatute inimeste osakaalud on vähenemas. Eesti mehe tervis kummalisel kombel paraneb,» lausus Herem.
«Värsketel andmetel 9000 inimesest on 1600 psüühikahäiretega. Enamjaolt noormees ei taha minna teenistusse. Kuidas seda ravida? Andmete põhjal iga kaheksas ei saa hakkama drastilises keskkonnamuutuses. Ma ei ütle, et kõik on simulandid. Ma ei taha olukorda naeruvääristada, kuid ma tahan jõuda mureni. Enureesi ehk uriinipidamatusega teenima ei võeta, kuid minu alluvuses lõpetas selle diagnoosiga noormees seersandida, sest ta ise väga soovis teenida. Seega, kust läheb haiguse piir?» märkis Martin Herem.
«Näiteks Kuperjanovi pataljonis otsustati õhtusöögi aeg vabaks lasta. Kõik võivad minna omale sobival hetkel sööma teatud ajavahemikus. Nädala ajaga toimus see, et kaos sättis ennast ise paika – kõik on parem ja kõik on rahul. Kui meil on töönädal 40 tundi, siis miks ajateenija peaks õppima kella kümneni õhtul? Me lõpetasime ebamõistlikud asjad ära ning ajateenijate tervis tõusis. Tiheliolekus ning privaatsuse puuduses tekivad inimestel kohe ka füüsilised valud,» rääkis Herem.
Nordic Hotel Forumis toimunud konverentsil võtsid sõna Voldemar Kuslap, Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer, kardioloog prof Margus Viigimaa, tervishoiuekspert Maris Jesse, hematoloog ja onkoloog dr Edward Laane, Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog-ülemarst osakonna juhataja dr Pentti Põder, Eesti kaitseväe juhataja Martin Herem, androloog dr Kristjan Pomm, suhtekorraldaja Janek Mäggi. Konverentsi modereeris Hannes Hermaküla. Konverentsi aitasid korraldada Põhja-Eesti Regionaalhaigla ning Eesti Tervise Fond.
Eesti Tervise Fondi eesmärk on eesti rahva tervise areng, aktiivse eluea pikenemine, tervislike eluviiside propageerimine ning terviseteabe jagamine. Fond on aidanud korraldada erinevaid ettevõtmisi nagu aasta arsti valimine, mehe tervise konverents, südamekuu ja liikumiskuu.