Aune Past: kõik Eesti naised on Printsi väärt!

Aune Past oma raamatuga. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Kommunikatsioonikonsultant Aune Past tõdes eile Solarise keskuse Apollo raamatukaupluses oma värskelt kaante vahele saanud teost «Printsi poole teel. Minu unistus Monacost.» esitledes, et kõik Eesti naised on väärt oma Printsi.

«Kui sa oled ainult julge ja avatud, siis selgub, et see Prints ei olegi võib-olla Monacos, aga on sul köögis või aias või garaažis või hoopis sinu kõrval voodis,» lisas ta.

Kuid millest see salapärase pealkirjaga raamat räägib? Aune selgitas Naine24’le, et tegemist on reisiseikluste ja reisimõtiskluste raamatuga, mida tasub käes hoida, kui Monacot avastama minna. Kuid seal on palju juttu ka Eestist ja armsatest Eesti inimestest.

See raamat on Aune sõnul meist kõigist - nii neist, kes 20 aastat tagasi raudse eesriide vahelt väljas käima pääsesid, kui ka nende lastest ja omakorda nende lastest.

See raamat räägib paljuski armastusest - väga avatult on teoses kirja pandud mitmed armastuslood, mõned õnnelikud, mõned kurvemad. Ning autori kinnitusel on kõik, mis kirjas, puhas reality.

Teekond iseendani

See raamat räägib unistustest ja eneseotsingutest. «Me oleme oma elus nagu reisil ja õige sageli saadab meid unistus, me läheme oma unistuste Printsi poole, ikka oodates, et ehk kohtame teda järgmise kurvi taga või järgmises riigis,» rääkis Aune.

Tegelikult ei ole see tema sõnul aga mitte teekond Printsi poole, vaid teekond iseenda poole. «Kui leiad enda, ja selleks peab võib-olla palju paiku läbi rändama, mõistad, et see inimene, kes on olnud sinu kaasteeline, on pakkunud sulle muinasjuttu ning on võluvam kõigist printsidest.»

Samamoodi on Aune sõnul selle mõistmisega, kes sa oled, mida tähendab olla eestlane ja mida tähendab olla üks väike riik.

Ehkki raamatus on juttu Monacost, rõhutab Aune, et Eesti on imetore paik.

«Eesti inimesed ei ole kurjad ja hallid, oma orjaikkest maad ligi surutud tundetud olevused. Mind ajab alati pahaseks, kui keegi seda väidab. Eestis elavad imetoredad inimesed, mu meelest väga töökad ja emotsionaalsed. Me kõik oleme õnne väärt, vahest peab lihtsalt rohkem julgust olema, et tunda: ma olen õnnelik.»

Naljakaid seiku ja söögielamusi

Raamatust leiab Aune sõnul ka erinevaid seiku, mis seotud küll auto, küll toiduelamustega.

«Kirjutades meenus mulle, kuidas ma esimest korda valet parking'uga kokku puutudes pidin hotellipoisile kotiga üle turja äigama, sest kes siis niisugust asja sai lubada, et keegi su auto võtmed võtab. 

Raamatus on seegi seik, kuidas ma välismaa autos metsade vahel põgenesin, titt tagaistme vahel põrandal, sest kurikaelad tahtsid mind keset ööd autost välja tõsta. Samal ööl tõsteti oma autost ja elust välja üks taksojuht.

No muidugi ei julenud ma oma auto võtmeid kellelegi anda,» jutustas ta.

Palju nalja saab Aune raamatus ka imepäraste roogade ja peenete restoranidega.

Raamatus ei ole ühtegi retsepti, aga on palju söögielamusi - nii Põhjakalt, Pädastest, Tammurilt kui Mischelini-tärnilistest restoranidest nii Monacos kui mujal.