Ühes videos kirjeldab naine üksikasjalikult pakkimisnimekirja, mis talle enne kloostrisse astumist anti. Selles on kirjas, et iga nunn peab kloostrisse tulles kaasa võtma seitse paari valgeid puuvillaseid aluspükse, kuid need ei tohi olla liibuvad maksipüksid, rääkimata napimatest lõigetest. Carrie, keda kloostris tunti õde Mary Faustina nime all, ütles, et tema silmis polnud maksipüksikutes midagi kohatut ega näinud reeglit põhjendatuna. Mis puutub rinnahoidjatesse, oli kloostril samuti hulk nõudeid. Rinnahoidjad pidid olema nahavärvi või valged ega tohtinud sisaldada traati.
Puuvillane aluspesu polnud ainus, mida nunnad oma rüü all kandma pidid - nad olid kohustatud kandma ka põlvekõrguseid pruune sokke, ümara kaelusega valget T-särki, pikkade varrukatega valget pluusi ning tumepruuni maksiseelikut. Kuigi nunnad kandsid alati oma rüüd, kontrolliti vaatamata sellele, et nende aluspesu oleks sobiv. Pesu sobivust kontrollisid õed, kes tegelesid kloostris pesu pesemisega. Nähes mõne nunnadest pesukorvis liiga nappi pesu võeti ühendust kloostriülemaga, kes organiseeris nunnale uue aluspesu. Lisaks rangetele reeglitele aluspesu osas ei lubatud nunnadele kasutada ka tampoone ega alumiiniumit sisaldavat deodoranti.
Pakkimisnimekirjas olevad esemed polnud sugugi odavad - kõik kokku läks Carrie'le maksma ligikaudu 500 eurot. Peale selle pidi ta maksma 300 eurot kloostrisse astumise eest ning 2400 eurot ravikindlustuse eest. 2008. aastal otsustas Carrie kloostrist lõplikult lahkuda, kuna mõistis, et tal pole kutsumust veeta terve oma elu nunnana.