Paljudele meist meeldib päevas klaasike või paar veini juua, aga kui hea või halb on see meie tervisele? Kindel on see, et liigne alkoholi tarbimine on tervisele kahjulik, aga kuidas on lood mõõduka veini tarbimisega?
KAS TEADSID? ⟩ Nii juhtub sinu kehaga, kui jood igal õhtul veini
Vererõhk püsib tervislikul tasemel
Vein, eriti punane vein sisaldab resveratrooli, mis on nii antioksüdant kui ka veresoonte laiendaja. Veresoonte laienedes on verel rohkem ruumi voolata, mille tagajärjel vererõhk vajadusel langeb ja normaliseerub. See omakorda vähendab südameinfarkti või insuldi riski. Siinkohal tuleb aga pidada piiri, sest liiga sagedasel ja rohkel veini tarbimisel võib olla vererõhule vastupidine efekt.
Südamehaiguste risk väheneb
Südamehaigused on üks peamisi tapjaid kogu maailmas, mistõttu on hea uudis, et klaas punast veini võib nende tekkimise riski märkimisväärselt vähendada. Seda seetõttu, et punane vein sisaldab antioksüdantseid polüfenoole, eeskätt resveratrooli, mille mõju on südamehaiguste ennetamisel kõige tugevam.
Teist tüüpi diabeedi risk väheneb
Punase veini polüfenoolühendite teine suur pluss on nende võime parandada insuliinitundlikkust, vähendades sealjuures teist tüüpi diabeedi riski. Tagasihoidlikumad veinisõbrad ei pea aga seetõttu ilmtingimata veini jooma hakkama – kasulikke antioksüdante on võimalik saada ka näiteks teest ning kakaopulbrist.
Sind tabab vähesema tõenäosusega depressioon
Ühes sel teemal läbi viidud uuringus jälgiti mitme aasta jooksul 505 meest ja naist, kellel oli suur oht depressiooni langeda. Uurimistöö tulemusena leiti, et need, kes jõid kaks kuni seitse klaasi veini nädalas, said väiksema tõenäosusega depressiooni diagnoosi.
Paraku ei pruugi olla sagedasel veinijoomisel vaid positiivsed tagajärjed – sellega võivad kaasneda ka peavalud, suurem oht maksahaiguste tekkeks ja kiirem vananemine. Mõõdukas koguses veini nautimine teeb tervisele aga eelkõige head, seega võib seda süümepiinadeta õhtuti edasi juua.