Kiusamine ei ole ühekordne tüli või arusaamatus. See on korduv ja tahtlik tegevus. Toimugu see reaalses koolikeskkonnas või küberruumis laste vestlusaknas. Kusjuures, küberruumis võib piisata ühest postitusest, mis võib panna veerema kiusu lumepalli, mida on raske peatada. Kuidas küberkiusu tabada ja mida saab vanem selleks ära teha?

«Kui tavakiusu puhul on üldjuhul selge, kes keda kiusab ning kiusatav saab kiusu eest pageda, on pealtnägijaid ja võimalik, et ka sekkujaid, siis küberkiusaja võib jääda nähtamatuks ning kiusatav olla internetis märklauana sisuliselt kättesaadav iga päev ja iga kell,» nentis Sihtasutuse Kiusamisvaba Kool koolitaja ja uuringute koordinaator Kristiina Treial. 

«Kiusamist võivad edasi kanda inimesed, kes kannatajat üldse ei tunnegi, jagades ja kommenteerides haiget tegevaid postitusi,» jätkas Treial. Just anonüümsus on sageli see, mis küberkiusajat kiusama ja suurematele «tegudele» julgustab.

«Tõsi, enamikel juhtudest tunneb ohver küberkiusajat, sest sageli on küberkius reaalse elu kiusu jätk, kuid see on internetis täiskasvanute eest paremini varjatud. Võibolla loeb tunne, et internetis on kõik lubatud. Sageli ei mõisteta ka seda, et interneti anonüümsus on suuresti näiline, digitaalsed jäljed on enamasti tuvastatavad,» selgitas Treial.

Ta tõi esile, et õrritamine ei ole kiusamine. Näiteks ei ole kiusamine sõprade postitatud üheselt mõistetavad fotod ja lõõpimine sõprade vahel, kus kõigil osapooltel on tore. Kui aga postitatakse või levitatakse fotosid, mis on tehtud salaja või mida on tuunitud pahatahtlikult, siis on tegemist küberkiusamisega. Samuti on selliste postituste edasi levitamine kiusamisele kaasa aitamine.

Mida pidada küberkiusamiseks?

Küberkiusamine on see, kui kellelegi tehakse internetis meelega ja korduvalt kahju nii, et ta on nõrgemas positsioonis ja tal on raske end kaitsta. Toimuda saab see nii üks ühele, kinnises grupis kui ka avalikult.

Treial nimetas erinevaid näiteid küberkiusust. Ähvardavate sõnumite ja haiget tegevate kommentaaride saatmine, isikliku informatsiooni väljameelitamine kelleltki ning selle levitamine vastu tema tahtmist, halvustavate piltide-videote tegemine ja levitamine, veebimängudes ja foorumites-gruppides inetult suhtlemine või väljatõrjumine ja mõnitavate libakontode tegemine.

Kui nooremad lapsed levitavad pigem teise kohta halvustavaid sõnumeid, sest see teeb kiusajale või kiusajatele nalja, on vanematele lastele Treiali sõnul omasem süsteemsem ja sihipärasem kiusamine, sealhulgas libakontode tegemine.

«Kusjuures teatud juhtudel võib küberkiusamine osutuda õigusrikkumiseks või lausa kuriteoks, mille toimepanijat võib oodata karistus rahatrahvist vabadusekaotuseni. Näiteks libakonto tegemine võib olla teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine,» rääkis Treial. Ta selgitas, et väljapressimiseks peetakse seda, kui häbistavate andmete avalikustamata jätmise eest nõutakse raha või muud varalist kasu. Teise isiku piltide loata levitamine on autoriõiguste rikkumine. Siin saavad nõu ja jõuga appi tulla meie tublid veebipolitseinikud.

Küberkius on varjatud

Kuna küberkius toimub ekraanide vahendusel ja sageli kinnistes gruppides, võib Telia Eesti toetustegevuste juhi ja küberkiusu vastase algatuse «Suurim Julgus» eestvedaja Elo Võrgu sõnul jääda lapse mure märkamata nii vanemate kui sõprade jaoks, kelle võimuses oleks sekkuda ja aidata.

«Erinevate uuringute andmetel on neid, kes mitte kellelegi halvast kogemusest internetis ei räägi umbes 1/3 kõigist lastest. Sageli ei oska ka vanemad ise küsida ja teemat avada ning vestlused toimuvadki stiilis:

Vanem: «Kuidas sul läks?»Laps: «Normaalselt.»Vanem: «Mis sa täna tegid?»Laps: «Ei mäleta.»

Ja sinna see jutt jääb,» rääkis Võrk. Üks soovitus, kuidas sellest seinast läbi murda, võiks Võrgu sõnul olla nooremate laste puhul ühine mängimine või videote vaatamine internetis, pärast mida on vestlust edasi arendada oluliselt loomulikum.

«Päris alustamiseks sobib hästi ka turvalist käitumist internetis õpetav mäng Spoofy, mida saab mängida nii äpist kui arvutist. Selle mängu kaudu õpib laps oma esimesed tõed, kuidas internetis turvaliselt käituda ja saab oma eduelamuse küberkangelasena,» soovitas ta.

Kui algklasside laste puhul võib hästi toimida koos internetis toimetamine, millest tekib vestlus, kuidas ja mida laps internetis teeb, siis teismeliste puhul võib rääkimise kunst olla Võrgu sõnul vanematele paras väljakutse.

«Ei ole võimalik ega õige lapse iga sammu internetis jälgida, ent oluline on panustada omavahelisse heasse ja usalduslikku suhtesse. Kui lapse ja vanema vahel on lähedane side, tuleb laps tõenäolisemalt rääkima ka siis, kui tal midagi halba on juhtunud,» rääkis Võrk.

Kuidas aru saada, et laps kogeb lisaks küberkiusule ka füüsilist kiusamist?

1. Laps kardab kooli minna

Nii mõnigi laps ei viitsi hommikuti kooli minna ja vajab lisamotivatsiooni, aga kui koolimineku vältimise põhjuseks näib olevat hirm, on see märk, et midagi on valesti. Kui laps otsib ja mõtleb välja vabandusi, miks kooli mitte minna või jätab teadlikult tundides osalemata, on võimalus, et ta teeb seda kiusaja vältimiseks ning enese säästmiseks.

2. Muutused lapse käitumises

Iga vanem teab, et teismeiga toob kaasa muutusi lapse käitumises ja meeleolus. Kui aga muutused on järsud ja juhtunud justkui «üleöö», võib see olla peegeldus pingelisest perioodist või aset leidvast kiusamisest. Kui laps, kes oli varasemalt rõõmsameelne ja õpihimuline, muutub äkitselt kurvaks, depressiivseks ning loiuks, võib selle taga peituda kiusamise tõttu kannatamine. Märgiks on ka oma sõprade või klassikaaslastega suhtlemisest hoidumine.

3. Usalduse vähenemine

Kuna kiusatav kardab enamasti hukkamõistu ja teiste reaktsioone, seda et teistele rääkimise tõttu võib tema olukord veel hullemaks minna, võib ta kaotada usalduse kõigi inimeste vastu. Seega ei räägi ta enam oma muredest lapsevanematele ega eakaaslastele, vaid muutub vaikseks ja enesesse sulgunuks.

4. Valetamine

Usalduse kadumise tõttu ja vabanduste otsimiseks hakkab laps endaga toimuvat varjama ja vahel ka vanematele valetama. Valetamisel on erinevaid põhjuseid – näiteks võib laps karta, et asjasse kaasatakse õpetajad ja kool, mis muudab kogu olukorra tema arvates veel keerulisemaks ning annab kiusamisele vaid hoogu juurde. Seetõttu on vajalik lapsega kiusamise teema arutamiseks leida rahulikke võimalusi ja temaga läbi arutada võimalikud abisammud, mida lapsevanem teha saab. Lapsel on vaja teada, et vanem ei tee ärrituse ja mure tõttu midagi mõtlematut, näiteks kiusajate või nende pere ründamine, mis võib olukorra veel keerulisemaks ajada. Kui kiusamine toimub koolis, tuleb siiski lapsevanemal lapsega kokku leppida, et asjast tuleb rääkida kellelegi usaldusväärsele koolis. Ainult nii saab loota, et ka kool kiusamise lõpetamisele kaasa aitab.

5. Sõnumite ja telefoni varjamine

Lisaks füüsilisele kiusamisele toimub terror ka sotsiaalmeedias, vanemate pilgu eest varjatud kohas. Lapsel, kes enda telefoni vanemate eest varjab ning närviliseks muutub, kui see teiste kätte satub, on tõenäoliselt põhjust midagi peita.

6. Tervisliku seisundi halvenemine

Vaimne terror mõjub negatiivselt ka lapse füüsilisele seisundile – võib juhtuda, et laps jääb sagemini haigeks, kaotab söögiisu ning kogeb muid tervisehädasid, näiteks pea- või kõhuvalu.

7. Kaotatud või katkised asjad

Püksipõlved ja kotilukud tikuvad ikka katki minema, aga kui riiete ja teiste esemetega hakkab juhtuma ebatavalisi «õnnetusi», on põhjust vanemal muretsemiseks. Mida regulaarsemaks asjade kadumine või katki minemine muutub, seda tõenäolisemalt ei juhtu asjad kogemata, vaid neil on põhjustaja.

8. Sinikad ja kriimud

Sinikate, kriimustuste ja haavade puhul, mille tekke kohta laps selgitusi jagada ei oska või ei taha, on juba tegemist tõsisema füüsilise kiusamisega, mille puhul tuleb kindlasti pöörduda kooli ning halvematel juhtudel ka politsei poole. Kuna suur osa kiusamisest on siiski sõnadega tehtud või suhetega seotud, siis sinikate puudumine ei tähenda veel kiusamise puudumist ning eriti tähelepanelik tuleb olla just eespool kirjeldatud meeleolude ja käitumise muutuste suhtes.

Soovitused vanematele, kuidas rääkida lapsega tema päevast ja internetis käitumisest:

  • Räägi lapsega varakult, mida ta internetis teeb ja kogeb. Vestelge regulaarselt, kujundage sellest harjumus. Siis on ka muredest lihtsam rääkida. Arutage ka ennetavalt, milliseid ohtusid veebis kohata võib, milline on turvaline netikäitumine ja milline mitte.
  • Ole eeskujuks. Laps jäljendab, kuidas sina teiste inimestega suhtled, mismoodi oma arvamusi väljendad, kuidas ja kui sageli internetis oled ning mida seal teed.
  • Selgita lapsele, et anonüümsus on internetis petlik ja igast teost jääb maha jälg. Seetõttu tuleb olla valmis vastutama iga internetis astutud sammu eest.
  • Arutage koos, mida internetis on okei teha ja mida mitte. Rääkige teisi austavast ja sõbralikust suhtlemisest. Lepi lapsega kokku internetis käitumise head tavad ning jälgige neid mõlemad.
  • Tunne lapse tegemiste vastu huvi. Arutlege omavahel, miks talle üks või teine keskkond internetis meeldib ja mida ta seal teeb.
  • Ole oma lapsega sotsiaalmeedias seotud, kuid austa tema privaatsust. Ühelt poolt toetab see lapse iseseisvumist, teisalt aga ei tekita temas vajadust hakata sinu eest midagi varjama.
  • Kellegi pilti ega videot ei tohi ilma tema loata postitada. Ka oma lapse oma mitte. Arvesta tema huvidega ja küsi enne luba, kui temast midagi internetti üles riputad.
  • Rääkige ka sellest, et vahel võivad võõrad täiskasvanud lastega kontakti otsida ja nendega suhtlus ei ole turvaline. Kui keegi võõras võtab lapsega kontakti ja tahab suhelda või jagab häirivat sisu, palu, et laps sellest kohe sulle teada annaks, nii saad teda kaitsta. Sellistest võõrastest tuleks teavitada ka veebipolitseid.
  • Vanemate laste ja teismelistega pea silmas, et reeglite sätestamise asemel toimib sageli paremini teismeliste kuulamine, nende arvamuse aktsepteerimine ja usaldamine.
  • Tuleta lapsele meelde, et ta ei ole üksi ja oled olemas, kui ta soovib kellegagi rääkida. Kui laps vajab mure lahendamisel abi, olete sada protsenti temaga.
  • Aita muuta lapse arvutukasutamine ja tema kontod turvaliseks – räägi, millised paroolid on tugevamad ning kuidas oma kontosid kaitsta.

Suurim julgus on (küber)kiusule vastu astuda ja pakkuda tuge neile, kes ise end kaitsta ei oska või suuda. Suurima julguse veebilehelt www.suurimjulgus.ee leiab lapsevanem rohkem ideid, kuidas rääkida lapsega tema päevast ja internetis käitumisest. Samuti soovitusi, mida teha, kui laps puutub kokku küberkiusuga.

Kui sul on kiusamisega seoses mõni küsimus või mure, või pole sa isegi kindel, kas tegemist on kiusamisega, siis küsi nõu Lasteabist numbril 116 111. Küsimine on tasuta ja anonüümne.

Kommentaarid
Copy