Öösel pead padjale pannes saab viimaks ometi moest puhata! EKA noored moetalendid nii ei arva. Nendele on patjade ja tekkide pehme maailm ammendamatu inspiratsiooniallikas.
Sel nädalal Viru keskuse aatriumis avatud eksperimentaalvormide näitusel «Padjapiir» näeb selliseid vorme, mida keegi varem näinud ei ole. Või kui, siis ehk mõnes painajalikus unenäos, mitte reaalsuses.
Kummituslikud unenäod
Eksperimentaalvormide näitus on üks EKA noorte moegeeniuste põnevamaid projekte, mida linnarahva fantaasia vabastamiseks tehakse juba seitsmendat aastat. Juhendajaks on Eesti moeskeene kõige karismaatilisem mässaja Liisi Eesmaa, kelle enese kõiki piire ületavat fantaasiat sai näha näiteks saate «Maskis laulja» pöörastes karakterites.
Liisi sõnul on seekordne moeplahvatus uljas avastusretk unenägude maailma ja midagi igavalt turvalist meid seal ei oota. Pigem on need sürreaalsed fantaasiavormid, enneolematud rõivad ja kummituslikud õudusunenäod. Kuid loomingust aimdub ka kallistavat pehmust ja turvatunnet loovat lähenemist.
Padjapiir
«Padjapiir»
Eesti Kunstiakadeemia noorte talentide eksperimentaalvormide näitus.
Teosed valmistasid 19 Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengit. Juhendaja Liisi Eesmaa, partner visuaalkunstnik Flo Kasearu.
Viru keskuse aatriumis.
1.–15. veebruarini.
Hiigelkoll ja 20 000 pistet
«Padjapiir» on täis üllatusi. «Meil on seal üks suur Urr, nii me nimetame seda kolli, kes on alla neelanud 12 kg vatiini,» kirjeldab EKA moeosakonna juht Piret Puppart. «See on täiesti hullumeelne hulk – minusuurune kotitäis vatiini kaalub vaid kolm kilo.»
«Teosed on metsikult töömahukad, võrreldav töötundide arvult haute couture’i teostega,» lisab Liisi Eesmaa. «Ron Verlini kraes on 20 000 tappkinnitust, Maria Roosiaas tegi ligi 2800 vahvelkrooke pistet, et luua see eriline diivankleidi mulje. Neid asju tasub lähedalt ja pikemalt uurida.»