Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

UURING Kas eestlased suhtlevad oma eksidega ja mis on selle suhtluse põhjus?

Copy
Kas sina suhtled oma endise partneriga?
Kas sina suhtled oma endise partneriga? Foto: Shutterstock

Kas sa suhtled oma ekskallimaga või oled suhtes kellegagi, kes suhtleb, või vastupidi — väldib oma endist kaaslast nagu tuld? Jõulude paiku korraldas tutvumisäpp MeetnFly anonüümse küsitluse, et välja selgitada, kuidas on olukord eestlaste seas.

Seda teemat on vähe uuritud ja mõnes teadusartiklis väidetakse, et umbes kümme protsenti inimestest suhtleb oma eksiga, kuid üldiselt teda välditakse. Samas on ka uuringuid, mis näitavad, et üle 50 protsendi inimestest jääb oma eksiga ikkagi edasi suhtlema. 

Küsitlusele vastas 164 inimest, kelle vanus jäi vahemikku 23–73 aastat. Vastanute keskmine vanus oli 45 aastat. Vastajatest 74 ehk 45 protsenti olid mehed ja 90 ehk 55 protsenti naised.

Selgus, et kui sugu arvesse ei võetud, suhtleb täpselt pool ehk 82 inimest endiselt oma ekskallimaga. Sugudevahelises võrdluses ilmnes aga, et naised on meestest veidi altimad eksiga suhtlema (vt joonis 1).

Joonis 1
Joonis 1 Foto: MeetnFly

Kui rääkida põhjustest, miks oma endise kallimaga pärast lahkuminekut ikkagi edasi suheldakse, saame laekunud vastuste põhjal eristada nelja peamist põhjust.

1. Lapsed/pere

Selle kategooria moodustasid inimesed, kes suhtlesid endise kallimaga ühis(t)e lapse/laste pärast või üldiste peret puudutavate teemade, näiteks vanemate pärast.

2. Sõbrad

Selles kategoorias rõhutati üldiselt, et eksi peetakse endiselt heaks ja meeldivaks inimeseks, kes vajadusel abistab ja kellega on tore suhelda. Näiteks ühel vastajal aitas ekskallim autot ostmas käia.

3. Töö/kinnisvara

Sellesse kategooriasse kuulujad hoidsid eksiga kontakti seepärast, et nad töötasid temaga koos, olid tegevad samas MTÜs või jagasid kinnisvara, kus mõnel juhul elas üks pooltest ka endiselt sees.

4. Muu

Sellesse kategooriasse jäid põhjused, mis ühtegi eelnevasse ei sobinud. Näiteks toodi eksiga suhtluse põhjuseks välja ühise koera hoidmist, koos trenni tegemist, viisakust, ühiseid tuttavaid või ühe poole püüdlusi oma vigu parandada. 

«Olen olnud alati arvamusel, et lahkuminek võib olla ka sõbralik kokkulepe. Paraku pean oma sõnu sööma ja kui ei ole ühiseid lapsi, siis ei peaks ka peale lahkuminekut enam suhtlema, sest nii on palju lihtsam eluga edasi minna,» avaldas üks naine, kuidas arvamus eksiga suhtlemise kohta võib muutuda.

Enim levinud põhjus, miks oma eksiga endiselt kontakti hoiti, oli ühised lapsed või pere. Sellel põhjusel suhtles oma eksiga peaaegu 60 protsenti vastanutest. Teine oluline suhtluse põhjus oli head sõprussuhted eksiga, kuid seda toodi põhjenduseks juba kaks korda vähem kui ühiseid lapsi ja peret. Kõige vähem oli neid, kes hoidsid eksiga kontakti ühise kinnisvara/töö tõttu (vt joonis 2).

Joonis 2
Joonis 2 Foto: MeetnFly

Selgus, et meestega võrreldes suhtlevad naised eksiga rohkem laste pärast, kuigi erinevus ei olnud kuigivõrd suur (vt joonis 3). Samuti eelistasid naised rohkem suhelda oma eksiga muudel põhjustel. Samas ilmnes, et mehed kipuvad naistest rohkem ekskallimaga kontakti hoidma endiselt heade sõprussuhete ja ühise kinnisvara/töö tõttu. Kusjuures, töö/kinnisvaraga seotud põhjuste puhul ilmnes kogu uuringu suurim sugudevaheline erinevus.

Joonis 3
Joonis 3 Foto: MeetnFly

Kokkuvõtvalt on võrdselt neid, kes eksiga suhtlevad, ja neid, kes on suhtluse katkestanud. Sealjuures jätkavad naised endise kaaslasega suhtlemist veidi jõudsamalt kui mehed. Peamiselt suheldakse ühiste laste/pere tõttu (iseloomustab veidi paremini naisi) või endiselt heade sõprussuhete tõttu (iseloomustab veidi paremini mehi).

Tagasi üles