Viieaastane Robin oli lasteaiast koju jõudnud ning sõi isukalt köögilaua ääres. Isa jälgis, kuidas laps sööb, ning tema pilk oli kuidagi imelik, nagu midagi oleks valesti. «Pärast sööki ma ei tea, mida ma tegin või tegemata jätsin, aga isa hakkas mind taga ajama,» mäletab Robin. «See ei olnud nali,» lisab ta.

Robin jooksis hirmunult isa magamistuppa voodi alla peitu, lootes, et see olukord saab kohe läbi. Ei saanud. Isa rebis poja voodi alt välja ja tiris ta elutuppa. Siis algas põrgu.

Robini lapsepõlv oli tema enda sõnul üldiselt «suht okei»: isa ja ema jõid, aga karta polnud kunagi vaja. Kuigi vanemad olid üksteise suhtes vägivaldsed, lasti Robinil ja ta õel rahus olla.

Isa ja ema lahutasid, kui Robin oli paariaastane. Pärast seda ema enam ei nähtud ning isast sai üksikvanem.

Loe edasi, et sellest loost rohkem teada saada!