/nginx/o/2012/03/09/1005168t1h5d95.jpg)
Jaapani ahviuurijad kirjutasid ajakirjas Primates, et bonobod ehk kääbusšimpansid võivad vigastatud karjaliikme otsimiseks läbida pika vahemaa ning tõenäoliselt on bonobode karjad väga hoolivad seetõttu, et neid juhivad emasloomad.
Emaste võim ei jäta nõrku hätta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Takeshi Furuichi ja tema kaastöölised nägid pealt, kuidas isane kääbusšimpans jäi kättpidi lõksu, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Kohalikud inimesed püüavad püüniste abil erinevaid loomaliike, vigastatud jäävad teistest maha ning surevad. Bonobodega nii ei juhtu.
Kui ahvid said aru, et nende karja liige on haavatud, kogunesid nad vigastatu ümber ja üritasid teda lõksust vabastada. Hiljem liikus kari ööbimispaika ning haavatud loom jäi maha.
Kuid järgmisel hommikul rändasid bonobod teadlaste suureks üllatuseks tagasi sinna, kuhu jäi vigastatud kaaslane. Selleks jooksid nad maha peaaegu kaks kilomeetrit.
Varahommikul oli kari leidnud puuviljarikka metsatuka. Seetõttu olid zooloogid kindlad, et ahvid läksid tagasi just nimelt karjaliikme pärast, mitte ei otsinud toitu. Haavatud isane oli küll läinud, kuid ta tuli kuus nädalat hiljem karja juurde tagasi.
«Inimahvidel pole kunagi varem sellist käitumist kirjeldatud,» selgitas Furuichi. Primaadiuurijate jaoks pole tegu suure üllatusega, kuna kääbusšimpansid on tuntud oma leebe ja kaastundliku loomu poolest.
Furuichi oletas, et bonobode karjad on väga hoolivad seetõttu, et neid juhivad emasloomad. Emased ahvid aitavad üksteisel poegade eest hoolitseda. Seetõttu on nende jaoks oluline, et kari oleks ühtne.
Teistel inimahviliikidel on karjajuhtideks isased, kellele teiste isasahvide hukkumine võib olla pigem kasulik, sest see kindlustab nende liidripositsiooni.