Alkoholi tarvitamisele järgnenud ülakõhuvalud koos iivelduse ja oksendamisega võivad viidata mao või pankrease kahjustusele. Kõhulahtisus ja suurenenud kõhugaasid on seotud alkoholi toimega peensoole limaskestale, samuti tekivad need nähud kroonilise pankrease kahjustuse korral.
Maksas toimub alkoholi kui toksilise aine lõhustamine. Maksakahjustuse ehk maksa alkoholtõve teke (rasvmaks, hepatiit, tsirroos) võib teatud ajani kulgeda ilma selgete märkideta. On teada, et enamikul inimestest, kes kuritarvitavad alkoholi, tekib rasvmaks.
Kui maks on juba tõsiselt kahjustunud, muutub inimese uriin tumedaks, väljaheited heledaks, kõhu ümbermõõt suureneb vedeliku kogunemisest kõhuõõnde.
Lisaks kaasneb sellega väsimus, nõrkus, naha kollasus ja naha sügelemine. Maksa töö halvenedes tekivad vere hüübimise häired (nt pärast hamba väljatõmbamist) või sagedane külmetushaiguste, kopsupõletike põdemine.
Alkoholi mõjust südamele võivad märku anda südame rütmihäired, mil inimene tunneb südamepekslemist, ebaregulaarset südametööd, halba enesetunnet.
Sagedamini tuleb seda ette inimestel, kellel mingi südamehaigus on eelnevalt diagnoositud. Ka kõrgenenud vererõhu korral tuleks hinnata oma alkoholitarvitamist.
Kuigi alkoholi vahetu mõju pärast joogi manustamist on veresoonte laienemise tõttu vererõhku lühiajaliselt alandav, põhjustab pidev alkoholi tarvitamine püsiva vererõhu kõrgenemise.
Alkoholist tingitud südamelihase kahjustuse sümptomid on samuti üsna üldised ja väljenduvad väsimuses, kurnatuses, südamepekslemises, hingelduses.
Alkoholil on otsene toksiline toime närvirakkudele, mistõttu häirub närvirakkude töö ajus, jäsemetes, siseorganites ja veresoontes. Sel puhul võib inimene tunda jalgades ja kätes tuimust, krampe, põletustunnet ja tundlikkuse alanemist, jäsemete nõrkust, takistatud kõnnakut, sagedasi kukkumisi. Närvirakkude kahjustus võib põhjustada seedehäireid, meestel ka erektsioonihäireid.