Unehäired ja depressioon on sagedased napsitamise tagajärjed

Foto: SCANPIX

Tervise Arengu Instituudi eksperdi Iisi Saame sõnul võiks igaüks teada, et kõrvetiste, nahalööbe või kõrgenenud vererõhu põhjus võib peituda liigses pokaalis veinis või õlles. Ka unehäired, depressioon ja ärevuse suurenemine on napsitamise sagedased tagajärjed.
 

Alkohol jõuab seedetraktist vereringe vahendusel kõikjale kehas. Seetõttu võib liigne alkoholitarvitamine tekitada sümptomeid samuti kogu kehas - peast kuni sõrmeotste ja varvasteni välja. Ometi ei ole siin võimalik välja tuua mingit kindlat reeglit või järjestust, kellel, kui pika aja järel ja millised sümptomid tekkida võivad.

Millised probleemid alkoholist tekivad, sõltub sellest, mis vanuses on inimene, kas tegu on naise või mehega, terve inimesega või sellisega, kellel esineb teisi haigusi.

Oma roll on geneetilistel teguritel, perekondlikul eelsoodumusel ühe või teise haiguse tekkeks ning teistest eluviisist tulenevatel teguritel (suitsetamine, toitumine, kehaline aktiivsus). Lisaks mängib olulist rolli see, kui sageli ja kui suuri alkoholikoguseid tarvitatakse ning kui pikk alkoholi pideva tarvitamise aeg on selja taga.

Kui terve täiskasvanu tarvitab vahel klaasi veini või õlut, siis sellest ei teki tervisele pöördumatut kahju. Alkoholist tingitud tervisehäirete tekkel on kumulatiivne efekt.

See tähendab, et kui tarvitada alkoholi igapäevaselt, ja teha seda mitmete aastate vältel, võib alkohol jätta jälje kuhu iganes: seedetraktile, südame-veresoonkonnale, psüühikale, närvisüsteemile... Mõni tervisehäire tekib kümneaastase napsitamise tagajärjel, mõne häire tekkeks piisab ühest aastast.

Kõrvetistest maksa kahjustumiseni

Alkoholi liigtarbimine kahjustab seedetrakti, mis võib avalduda selliste häiretena nagu kõrvetised ja reflukshaigus. Inimene tunneb sel puhul valu ja kõrvetust ülakõhus, rinnaku taga või kurgus.

Kõrvetised võivad väljenduda ka ainult kurguärrituse ja kroonilise köhana, mille tõttu kahtlustatakse pigem mõnd hingamisteede haigust, kuid mitte alkoholist tingitud seedetrakti ärritust.

Alkoholi tarvitamisele järgnenud ülakõhuvalud koos iivelduse ja oksendamisega võivad viidata mao või pankrease kahjustusele. Kõhulahtisus ja suurenenud kõhugaasid on seotud alkoholi toimega peensoole limaskestale, samuti tekivad need nähud kroonilise pankrease kahjustuse korral.

Maksas toimub alkoholi kui toksilise aine lõhustamine. Maksakahjustuse ehk maksa alkoholtõve teke (rasvmaks, hepatiit, tsirroos) võib teatud ajani kulgeda ilma selgete märkideta. On teada, et enamikul inimestest, kes kuritarvitavad alkoholi, tekib rasvmaks.

Kui maks on juba tõsiselt kahjustunud, muutub inimese uriin tumedaks, väljaheited heledaks, kõhu ümbermõõt suureneb vedeliku kogunemisest kõhuõõnde.

Lisaks kaasneb sellega väsimus, nõrkus, naha kollasus ja naha sügelemine. Maksa töö halvenedes tekivad vere hüübimise häired (nt pärast hamba väljatõmbamist) või sagedane külmetushaiguste, kopsupõletike põdemine.

Rütmihäired südames

Alkoholi mõjust südamele võivad märku anda südame rütmihäired, mil inimene tunneb südamepekslemist, ebaregulaarset südametööd, halba enesetunnet.

Sagedamini tuleb seda ette inimestel, kellel mingi südamehaigus on eelnevalt diagnoositud. Ka kõrgenenud vererõhu korral tuleks hinnata oma alkoholitarvitamist.

Kuigi alkoholi vahetu mõju pärast joogi manustamist on veresoonte laienemise tõttu vererõhku lühiajaliselt alandav, põhjustab pidev alkoholi tarvitamine püsiva vererõhu kõrgenemise.

Alkoholist tingitud südamelihase kahjustuse sümptomid on samuti üsna üldised ja väljenduvad väsimuses, kurnatuses, südamepekslemises, hingelduses.

Alkoholil on otsene toksiline toime närvirakkudele, mistõttu häirub närvirakkude töö ajus, jäsemetes, siseorganites ja veresoontes. Sel puhul võib inimene tunda jalgades ja kätes tuimust, krampe, põletustunnet ja tundlikkuse alanemist, jäsemete nõrkust, takistatud kõnnakut, sagedasi kukkumisi. Närvirakkude kahjustus võib põhjustada seedehäireid, meestel ka erektsioonihäireid.

Alkoholi toime ajutegevusele on mitmelaadiline. Rohke alkoholitarvitamise tagajärjel võib tekkida peavalu, unehäired, närvilisus, mäluhäired või tähelepanuhäired. Nii nagu alkohol kõrgendab lühiajaliselt meeleolu, on tal ka omadus seda ka alandada – depressioon ja ärevuse suurenemine on napsitamise sagedased tagajärjed.

Vägijookide toimel võivad ägeneda mitmed nahahaigused, näiteks psoriaas ja rosaatsea, sagedaseks probleemiks on erinevad bakteritest või seentest põhjustatud nahainfektsioonid.

Kuigi üldiselt peetakse luuhõrenemist vanemaealiste naiste probleemiks, on selgunud, et üheks sagedasemaks luuhõrenemise põhjuseks meestel on just alkoholi liigtarvitamine.

Mida harvem ja mida vähem alkoholi, seda parem

Nagu näha, on paljud alkoholi toimel tekkivad märgid n-ö mittespetsiifilised, st need võivad esineda koos teiste, mitte ainult alkoholist tingitud haigustega. Sageli ei taha inimesed endale teadvustada, et tegelikuks enesetunde halvenemise põhjuseks on alkohol.

Alateadlikult seda ilmselt tajutakse, kuid seda on raske endale ja teistele tunnistada. Arvatakse, et ehk on kaebused tingitud ebaõigest toitumisest, stressist, magnettormist või mistahes muust tegurist.

Laboratoorset testi, mis näitaks alkoholitarvitamise üldist mõju organismile, ei ole kahjuks olemas. Selleks, et eeltoodud sümptomeid ei tekiks, tuleb teada madala riski piire ning iseenda alkoholi tarvitamist kriitiliselt hinnata.

Nii nagu teiste tervisemuredega, võib ka alkoholist põhjustatud probleemidega alati perearsti poole pöörduda. Probleemide puhul võib mõneks ajaks alkoholist loobuda ja vaadata, kas ja kuidas enesetunne muutub.

Üldiselt on nii, et kõik ülaltoodud alkoholist tingitud tervisehäired taanduvad või vähenevad, kui alkoholist täielikult loobuda või tarvitada alkoholi madala riski piires.

Alkoholi riskipiiride kohta loe aadressilt www.alkoinfo.ee.