Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

UURING Meeste ja naiste silmis on ideaalne kaaslane just selline

Copy
Artikli foto
Foto: Shutterstock

Tõenäoliselt oled mõelnud, milline võiks olla sinu ideaalne kaaslane, aga kas sa oled mõelnud ka sellele, missugust kaaslast ihkaks enim sinu väljavalitu? Oletada ju võib, aga kas sinu oletused ka päriselt teaduslikku toetust leiavad?

Sellele küsimusele aitab tutvumisäpil MeetnFly vastuse leida Kathryn Walteri ja teiste teadlaste 2020. aasta uuring, mis uuris 45 riigi (sealhulgas Eesti) andmete põhjal, millised on suurimad sugudevahelised erinevused enim ihaldatud kaaslase valikus.

Eri riikide lõikes võeti uurimise alla ideaalse kaaslase füüsiline atraktiivsus, majanduslik ressurss, intelligentsus, tervis, lahkus ning vanus. Samuti uuriti, kuidas võiks neid aspekte mõjutada soolise võrdõiguslikkuse tase.

Miks kipuvad mehed ja naised kaaslast valima erinevate standardite alusel?

Selle küsimuse lahendamiseks on teadlased juba mitukümmend aastat tagasi välja käinud kaks psühholoogilist perspektiivi: evolutsioonist lähtuv perspektiiv ja biosotsiaalse rolli teooria.

1999. aastal Eagly ja Woodi esitletud biosotsiaalse rolli teooria kohaselt tulenevad soolised erinevused vastandlikest rollidest, mida naised ja mehed ühiskonnas täidavad. Selle mudeli alusel pärinevad psühholoogilised sooerinevused käitumisest, mida mehed ja naised viljelevad, lähtudes ühiskonna ootustest soorollide suhtes.

Bussi ja Barnesi 1986. aastal välja toodud evolutsioonilise psühholoogia perspektiivi kohaselt eelistavad mõlemad sugupooled küll sõbralikku, intelligentset ja tervet kaaslast, kuid samas on meestel ja naistel ressursside ja viljakusega seotud omaduste suhtes erinevad eelistused. Selle erinevuse põhjus võib olla selles, et naistel on vähem võimalusi reproduktsiooniks kui meestel. See ebavõrdsus on toonud kaasa suundumuse, kus naised eelistavad pikaajalisi partnereid, kellel on võime ressursse omandada ja jagada, kuid mehed eelistavad kõrge reproduktiivväärtusega partnereid, mida näitavad atraktiivsus ja nooruslikkus.

Kuivõrd need teaduslikud perspektiivid siis tänapäeva maailmas paika peavad?

Selgus, et kaaslase valikul osutuvad tähtsamaks inimese isiksus ja tervis kui prestiiž ja välimus — see kehtib nii meeste kui naiste puhul. Nimelt hindasid nii mehed kui naised ideaalse partneri puhul lahkust, intelligentsust ja tervist kõrgemalt kui häid rahalisi väljavaateid või füüsilist atraktiivsust. Seega ei tasu rõhku panna ainult välimusele ja jätta iseenda olemus tagaplaanile.

Kooskõlas evolutsioonilise perspektiiviga ilmnes, et naised üle maailma ihaldasid meestest enam pikaajalist kaaslast, kellel on suurem majanduslik ressurss, samas kui mehed eelistasid füüsiliselt atraktiivsemat kaaslast. Samuti eelistasid naised lahkemaid, tervemaid ja intelligentsemaid kaaslasi kui mehed, kuid nende eelistuste erinevus jäi sugude vahel väikeseks.

Siinkohal tasuks meelde tuletada, et uuringu tulemused ilmestavad populatsiooni keskmisi, mitte konkreetse üksikisiku eelistusi, nii et kõigi Sinu potentsiaalsete partnerite puhul ei pruugi need tendentsid paika pidada. Siiski tasub neid meeles pidada, kui proovid end vastassugupoole kingadesse panna.

Ka vanuseliste eelistuste puhul näitasid uuringu tulemused, et evolutsiooniline seisukoht on endiselt jõuline. Tuli välja, et eri rahvusest naised hindasid üldiselt kõrgemalt oma partneri väärikamat vanust, samas kui mehed eelistasid üldiselt enda kõrvale endast nooremat kaaslast. Kusjuures, vanuse kasvades eelistused partnerite vanuse osas ei kadunud ja mehed hakkasid vananedes hoopis järjest nooremaid naisi eelistama. Kui tundub, et see tulemus annab sulle kehvad väljavaated, siis ei tasu pead norgu lasta — leiti ka, et sooline erinevus partneri vanuses vähenes, kui sooline võrdõiguslikkus suurenes, ja Eesti on suhteliselt võrdõiguslik riik.

Tagasi üles