/nginx/o/2012/02/24/978808t1hf0a3.jpg)
Riigikogu esimees Ene Ergma ütles täna Tallinnas toimunud naisjuhtide ja ettevõtjate konverentsil esinedes, et Eesti ühiskonna tasakaalustatud esindatuseks peaks riigikogus olema vähemalt 40 naist. Sookvootide sisseviimist ta aga enda sõnul ei poolda.
Ergma märkis, et riigikogus on praegu 20 naist ja 81 meest, samas kui pool europarlamendi Eesti mandaatidest on praegu naiste käes.
Küsitlused on Ergma sõnul näidanud, et eestlaste meelest on mehed paremad poliitilised liidrid kui naised. Eestis on naiste ja meeste osakaal samas 54 protsenti ja 46 protsenti.
Kõrgharidusega naisi on meil seejuures 17 protsenti meestest enam - Euroopa Liidu riikide võrdluses on Eesti nende kahe riigi hulgas, kus meeste osatähtsus kõrghariduses on kõige väiksem. Ja ometi kipuvad nii naised kui mehed arvama, et naised ei sobi esindama rahvast.
Ergma esitas küsimuse, miks peame poliitikat vaid meeste pärusmaaks, miks tahame, et juhiksid vähem haritud? Ühe asjaoluna tõi ta esile, et avalik kriitika on sageli suunatud mitte poliitikute tegude ja seisukohtade vastu, vaid nende isikute ja isikliku elu vastu. Naised on reeglina sellistele rünnetele vastuvõtlikumad ega kiirusta seetõttu poliitikukarjääri kasuks otsustama.
Riigikogu esimees kutsus üles vaatama asju laiema pilguga. Mitte üksnes asjaolu, et ÜRO, Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liit on seadnud naiste esindatuse suurendamise poliitikas üheks kindlaks eesmärgiks, ei peaks tema arvates määrama meie otsuseid kaasata poliitikasse rohkem naisi.
«Ma ei poolda ka mingite sookvootide sisseviimist. Usun, et vajame poliitikas rohkem koostööd, enam oma rahva tuleviku kui isikliku egoga arvestamist, ja selleks on tublid naispoliitikud meestest suutelisemad,» märkis Ergma.
Ta pidi paraku möönma, et oma võimete realiseerimine sõltub suuresti valitsevast suhtumisest. Üksnes pädevusest, kogemustest, võrdõiguslikkuse propagandast ja heast tahtest ei piisa. Kuni valdavalt leitakse, et juhipositsioonile lihtsalt on sobilikumad mehed ja poliitika on eelkõige räpane meeste mäng, on poliitikuteks pürgivate naiste read hõredad.
Reaalne teistsugune kogemus ja eeskujud aitavad tema sõnul tasapisi muuta kandideerijaid söakamaks ja tekitada valijates usaldust. Ta tõi näiteks Soome naispoliitikute eeskuju.
«Eesti ühiskonna tasakaalustatud esindatuseks peaks riigikogus olema vähemalt 40 naist. Kui aga erakonnad hakkavad koostama valimisnimekirju, siis tuleb ilmsiks, et erakondade juhatustesse kuuluvad valdavalt mehed. Loodan, et erakonnad toetavad edaspidi oluliselt enam oma naisliikmete poliitilist arengut,» ütles Ergma.
Ta kutsus konverentsil osalejaid üles tegema ise kõik selleks, et hoiakud haritud ja tegusatesse naistesse oleksid soosivamad ning avaldas soovi olla julgemad ise oma maailma ja rolli suuremaks muutma.