VANEMAD ŠOKIS ⟩ Kas koolis hakatakse lapsi vanemate keelust hoolimata vaktsineerima?

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Sotsiaalministeerium on saatnud kooskõlastusringile sotsiaalministri 13. augusti 2010 määruse nr 54 ning töö- ja terviseministri 2. märtsi 2017 määruse nr 9 muutmise eelnõu, mille kohaselt ei ole lapsevanema nõusolek lapse vaktsineerimiseks kooliõe poolt enam tingimuslik. Lapsevanemates on see omajagu meelepaha tekitanud.

7. detsembril 2022 saatis tervise- ja tööminister ministeeriumidele kooskõlastamiseks Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruse nr 54 «Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale» ja tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 «Immuniseerimiskava» muutmise eelnõu. Kooskõlastamise tähtajaks on määratud 14.12.2022.

Uus määrus §2 (6) sätestab: «Koolitervishoiuteenuse osutaja teavitab õpilase immuniseerimisest tema seaduslikku esindajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks nädal enne plaanitavat immuniseerimist ning küsib temalt õpilase immuniseerimiseks nõusolekut. Seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekut või keeldumist säilitatakse koolitervishoiuteenuse osutaja juures. Seadusliku esindaja keeldumise korral võib koolitervishoiuteenuse osutaja hinnata õpilase kaalutlusvõimet ning võib kaalutlusvõimelise õpilase soovi korral teda immuniseerida hoolimata seadusliku esindaja keeldumisest.»

Kuna paljud vanemad on nimetatud punkti lisamisega immuniseerimise korraldamise nõuetesse  kategooriliselt vastu, tegid nad avaliku pöördumise EV valitsuse, EV peaministri, Riigikogu, Terviseameti, ministeeriumide, Eesti Haigekassa, Ravimiameti, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Õdede Liidu ja õiguskantsleri poole.

Vanemate sõnul peaks sõnastus olema järgmine:

«Seadusliku esindaja keeldumise korral ei tohi koolitervisehoiuteenuse osutaja immuniseerida alaealist õpilast isegi juhul, kui õpilane seda ise soovib.»

Mõttekoda Terve Laps – Terve ühiskond kirjutab, et alaealise lapse tervis on liiga suur väärtus selleks, et sellega võiksid kergekäeliselt ümber käia asjasse mittepuutuvad kolmandad isikud. Alaealise lapse osas teevad tsiviliseeritud, demokraatlikus ühiskonnas olulisi otsuseid tema vanemad või eeskostja. Andes selle vastutuse riiklike institutsioonide või võõraste inimeste kätte, deklareeriksime sisuliselt ükskõiksust, hoolimatust, empaatiavõimetust oma laste suhtes.

Alaealiste laste eest vastutustundlik hoolitsemine kätkeb endas iseenesestmõistetavalt vastutust ka tema tervise eest. Ja seda seda saab teha üksnes lapsevanem (või eestkostja), kes on lapse tervise, isikupära, iseärasuste ja vajadustega kõige paremini kursis. Ükski ametnik ei ole pädev otsustama selle üle, milline on vastutustundlik lähenemine lapse terviseküsimustele. Samuti ei ole pädev terviseküsimustes adekvaatseid otsuseid tegema alaealine ise.

Paljude lapsevanemate sõnul ei saa ühelgi kooliõel olla pädevust vaktsiinide ohutuse, kõrvaltoimete, eriti aga pikaaegsete riskide hindamisel. Jääb arusaamatuks, kuidas peaks ta sel juhul tagama õpilase piisava informeerituse?

Oleme Eesti Vabariigi seadusandluses oma laste kaitseks sätestanud, et:

• alaealine ei ole kaalutlusvõimeline, otsustamaks, milliseid terviseriske toovad kaasa tubakatooted;
• alaealine ei ole kaalutlusvõimeline, otsustamaks, milliseid terviseriske toovad kaasa alkoholitooted;
• alaealine ei ole piisavalt vastutusvõimeline, et olla iseseisev autojuht;
• alaealine ei ole enne 16. eluaastat piisavalt kaalutlusvõimeline, et astuda täiskasvanuga seksuaalvahekorda (noorema kui 16-aastase isikuga seksuaalvahekorda astumine on täiskasvanu jaoks kriminaalkorras karistatav);
• inimene ei ole piisavalt vastutusvõimeline, et taotleda endale enne 21. eluaastat enesekaitse eesmärkidel relvaluba;

Vanematele arusaamatu, kuidas eelnõu koostanud Sotsiaalministeeriumi ametnikud sobitavad siia konteksti määruse, mille eelduseks on alaealise igakülgne pädevus mõistmaks füsioloogiat, bioloogiat, biokeemiat, immunoloogiat, toksikoloogiat, jne, lisaks alaealise igakügne kompetents vaktsiinide toimemehhanismide osas? Kuidas on eelnõu algatajad plaaninud tagada, et alaealine laps omab sellistes valdkondades kompetentsi, mida ei oma tänaseks veel väga paljud tipp-spetsialistid?