RASKE TÖÖ ⟩ Kuriteopaikade koristaja: südantlõhestav oli vaadata väikest voodit, millel oli nukk...

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

«Kui ma astusin esikusse, seljas kaitseriietus ja ees mask, nägin seintel verepritsmeid ja elutoas veriseid käejälgi,» kirjeldas 34-aastane Stacey Foyster, kes töötab Inglismaal kuriteopaikade koristajana. «Korteris oli toimunud pussitamine ja ohver oli enne kokkuvarisemist ringi liikunud, jättes peaaegu igasse tuppa verise raja, mida tuli puhastada. See on nagu stseen õudusfilmist – kuid minu jaoks oli see pelgalt üks tööpäev.»

«Tegime seda tööd 2020. aasta veebruaris. Kõigepealt kontrollisin, et minu kahe kolleegi B-hepatiidi vaktsiinid on kehtivad, et neil poleks sündmuskohal olnud vere tõttu nakatumisohtu. Puhastasime meeskonnaga saastunud alad tugeva desinfitseerimisvahendiga, mida pihustasime läbi udumasina. Veri oli kleepunud vaibale, köögikappidele ja igasse prakku. Pärast korteri desinfitseerimist eemaldasime ohtlikud bioloogilised jäätmed, sealhulgas lõikasime ära osa vaibast, ja panime need kollasesse jäätmekotti, mis oli valmis põletamiseks. 12 tundi hiljem saime valmis. Lahkusin kurnatuna, kuid rahulolevalt, teades, et korteris ei ole enam jälgegi sellest õudusest, mis oli seal aset leidnud.»

Foyster töötas kümme aastat pangas riskianalüütikuna, kuid siis tabas teda ärevusäire ning samuti soovis ta oma üheksa-aastase tütrega rohkem aega veeta. «Mulle oli alati meeldinud koristada – see leevendas mu ärevust.»