Lasteaialapse sage haigestumine on loomulik

Värskes õhus liikumine aitab väikelapse tervist tugevana hoida. Pildil kaheaastane Hans-Peeter. Foto: Toomas Huik

Ehkki väikelapse sage viirushaigustesse haigestumine esimestel lasteaia-aastatel võib vanemad tõsiselt ära ehmatada, ei ole lastearsti Tiia Voori sõnul selles midagi ebatavalist, kuna lapse immuunsüsteem ongi nõrgem.

Tartu Ülikooli kliinikumi lastekliiniku arst-õppejõud Voor selgitas, et väike laps võib haige olla kuus kuni kaheksa, mõni laps ka kuni 12 korda aastas. See tähendab, et kui laps on suvel terve, siis võibki ta talvel väga tihti haige olla.

Tuleb vaid oodata

Immuunpuudulikkust võib arsti sõnul kahtlustada alles siis, kui laps põeb korduvalt raskeid ja ravile halvasti alluvaid nakkushaigusi. Tavalised viirushaigused, nagu nohu ja köha, lastearsti sõnul sinna alla ei käi.

Voor lisas, et lühiajalise külmetamise tagajärjel laps enamasti haigeks ei jää. «Lihtsalt kerge külmetus võib küll mingil määral immuunsüsteemi korraks nõrgestada, aga tegelikult tekitavad haigusi ikkagi viirused ja bakterid, mitte külm ise,» rääkis ta.

Täiskasvanutest sagedamini haigestuvad aga lapsed tohtri selgitusel seetõttu, et nende immuunsüsteem ei ole veel välja arenenud. «Immuunsust on kahesugust: kaasasündinud ja omandatud,» selgitas Voor. «Tavaliselt tekivad haiguse tagajärjel selle vastu kaitsekehad ja suure tõenäosusega inimene enam ei haigestu, kui ta vastava haigustekitajaga uuesti kokku puutub.»

Lapsed ei ole aga oma elu jooksul nii palju haigustekitajatega kokku puutunud, et vajalikud kaitsekehad saaksid tekkida. Iga konkreetse haigustekitaja vastu tekivad oma antikehad. Need on teatud tüüpi valgud, mida nimetatakse ka immuunglobuliinideks (Ig) ja millel on mitu alaklassi: IgA, IgG, IgE, IgM, IgD.

«Igal kaitsekehal on oma tekkeaeg ja ülesanne. Nii näiteks leidub IgAd kõige rohkem limaskestadel, IgM tekib kiiresti kohe pärast kontakti haigustekitajaga ja IgG tagab pikaajalise kaitse varem põetud haiguse suhtes,» selgitas Voor. «IgE aga mängib rolli allergia tekkes ja parasiitidevastases võitluses.»

Kuna immuunsus areneb omasoodu, polegi vanematel muud teha kui kannatlikult oodata. «Näiteks need IgA antikehad, mis on limaskestadel – nende hulk suureneb alles koolieaks,» tõi arst näiteks. «Sellepärast väikelapsed põevadki sagedamini ja kaitsekehasid ei saa me kuidagi juurde tekitada.»

Küll aga saab nii mõndagi ära teha, et lapse immuunsust mitte rohkem nõrgestada ja vähendada ka kokkupuudet võimalike haigustekitajatega. Näiteks ei tohi sageli haigestuv laps Voori sõnul kokku puutuda tubakasuitsuga.

Uni ja värske õhk

«Tubakasuits kahjustab limaskestasid ja see on riskitegur igasuguste sagedaste põdemiste puhul,» rääkis ta. «Kui lapsevanem tahab oma tervist rikkuda, siis olgu õues, tuulutagu oma riideid ja alles siis tulgu tuppa.»

Arst on enda sõnul kokku puutunud vanematega, kes ütlevad, et toas suitsu ei tee, aga tegelikult suitsetavad köögis. Voori arvates ei ole aga usutav, et laps kööki ei satu; samuti ei tohiks suitsetada rõdul, sest seegi on korteri osa.

Viirusnakkuste ärahoidmiseks tasub eelkõige vältida kokkupuudet haigete inimestega. «Ei tasu last tassida ostukeskustesse ja rahvarohketesse kohtadesse,» tõdes arst.

Küll on aga Voori sõnul oluline värskes õhus liikumine. «Tänapäeval istuvad lapsed meil muudkui toas arvuti ja teleka ees ning õues kelgutamas-uisutamas ei käi,» nentis ta.

Väga tähtis on ka uni – laps peab saama palju magada. «Kui ta on väsinud ja vähe maganud, siis immuunsüsteem toimib kehvemini,» selgitas Voor, lisades, et immuunsust nõrgestab ka pikaajaline stress.

Lastearst rõhutas, et oluline on korralikult käsi pesta, sest enamik neist haigustest, mida väikesed lapsed põevad, kantakse edasi kätega.

Ta pani ka südamele, et aevastades või köhides ei asetataks pihku suu ette, sest hiljem puudutatakse selle käega ukselinke ja muid kohti, kust pisikud edasi rändavad. Pigem tuleks arsti sõnul köhida varrukasse.

Kui laps jääb kogu aeg väga kergesti haigeks, siis võiks Voori sõnul alati kaaluda võimalust ta lastekollektiivist ära võtta ja kodus hoida.

«IgA antikehad tekivad aja jooksul juurde. Viieaastasel on kindlasti neid antikehasid rohkem ja tõenäoliselt ta ei võta haigusi nii palju külge,» selgitas ta.

Näpunäited

• Toidulisanditest kasulikum on mitmekülgne, tasakaalustatud toitumine. 
• Punase päevakübara efektiivsust pole arsti sõnul ühegi uuringuga tõestatud. Küll on aga oht, et korvõieliste- või pujuallergiaga inimestel tekitab punane päevakübar tugeva allergilise reaktsiooni.
• Küüslaugust kaelas, lapsevoodis või ninas ei ole tõenäoliselt mingit abi. Nõnda võib hoopis tekkida oht, et laps tõmbab kättesaadud küüslaguküüne hingamisteedesse ja ninas kahjustab küüslauk limaskesta. 
• Kõiki probiootikume ei ole veel piisavalt uuritud ning kõigil neist ei ole haigusi ennetavat toimet. Profülaktika mõttes võib probiootikume võtta maksimaalselt paarinädalase kuurina. 

Allikas: dr Tiia Voor