T, 7.02.2023

KIINDUMUSSUHTE TEOORIA ⟩ Miks sa oled suhtes just selline, nagu sa oled?

Naine
Miks sa oled suhtes just selline, nagu sa oled?
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Foto: Shutterstock

Kas sa oled mõnikord mõelnud, miks sa oled suhtes just selline, nagu sa oled? Või miks on sinu kaaslase jaoks lähedus ebamugav või just vastupidi — miks ta soovib sinuga üheks sulanduda?

Kiindumussuhte teooria on tänapäeval lähisuhete protsesside mõistmisel valdavaks aluseks. MeetnFly  tutvumisäpp soovib sulle sellest teooriast ülevaate anda. Miks? Et sa mõistaksid enda ja oma kaaslase käitumist paremini ning saaksid teada, miks olete just sellisteks kujunenud.

Terminiga «kiindumussuhe» kirjeldatakse hoolitseja ning lapse vahelist suhet, mille eesmärk on pakkuda lapsele turvatunnet, kindlust ja hoitust. Kiindumussuhte teooria selgitab nii lapsepõlve kui ka täiskasvanuea suhteid ja nende kujunemist. Peamine teooria alustala on vastsündinule omane kiindumussüsteem, mille eesmärk on reguleerida hooldajaga (vanemaga) tekkivat lähedust ning suurendada ellujäämisvõimalust.

Külli Joasaar on enda magistritöös «Kiindumussuhte seos tänumeele, suhterahulolu ja vajadusega kognitiivse selguse järele» välja toonud uurijate avastused, et partnerite vahel tekkiv emotsionaalne side on seotud sama motivatsiooni ja kiindumuskäitumise süsteemiga nagu imiku ja tema hooldaja puhul.

Ilona Boniwell on enda raamatus «Positiivne psühholoogia» toonud näite tüüpilisest üheaastasest lapsest, kes ema läheduses rahulikult mängib, kuid kui ema lahkub toast, siis laps muutub rahutuks ja hakkab nutma. Miks? Sest ta soovib lähedust emaga taastada. Lapse kiindumussideme väljaselgitamiseks kasutatakse sageli võõra olukorra testi, kus aastane laps jäetakse sõbraliku võõraga kahekesi ning ema lahkub toast. Oluline on, kuidas laps käitub, kui ema naaseb.

Turvaliselt kiindunud lapsed muutuvad ema lahkumisel rahutuks, kuid tema naasmisel kiiresti taas rahulikuks. Peaasi andmetel esineb turvaline kiindumussuhe umbes 55–65 protsendil inimestest.

Ambivalentselt/ärevalt kiindunud lapsed on klammerduva ja äreva loomuga ning ema lahkumine viib nad endast välja. Kui ta naaseb, siis lapsed tõrjuvad lähenemiskatseid ning nutavad tükk aega.

Vältivalt kiindunud lapsed ei näita välja, et on ema lahkumisest löödud. Tema naasmisel väldivad nad ema pilku ning kutseid mängima tulla. Vältivalt kiindunud lastel suureneb Peaasi andmetel risk lähisuhetes psüühiliste ja käitumuslike probleemide ning raskuste tekkimiseks.

Inimese lapsepõlve kiindumusmustrid ennustavad ette täiskasvanu omi. Nii saavad turvaliselt kiindunud lastest iseseisvad täiskasvanud. Neil on lihtne teiste inimestega suhteid luua, nad on usaldusväärsed ning usaldavad teisi. Iseseisvat kiindumust seostatakse efektiivsemate strateegiate leidmisega konfliktide lahendamisel, suurema enesekindlusega, madalama depressiivsusega ja väiksema tõenäosusega oma abielu lahutada. Joasaar on enda magistritöös välja toonud, et turvalise kiindumusstiiliga inimesed kogevad suurema tõenäosusega lähedust.

Ärevatest lastest kasvavad häiritud täiskasvanud. Sellised inimesed püüavad Boniwelli kohaselt romantilises suhtes teisele inimesele väga lähedale minna, justnagu ühte sulandudes. Neile on omane sage muretsemine, et partner ei armasta neid piisavalt. Joasaar järeldas enda töös: «Ärevad inimesed küll igatsevad lähedust, aga oma alaväärsuse tunde tõttu nad ei taju partneripoolset valideerimist, toetust ja seega ei koge ka nii palju tänulikkuse tundeid kui turvalise kiindumuslaadiga inimesed.»

Vältivatest lastest kasvavad tõrjuvad täiskasvanud. Lähedustunne tekitab neis ebamugavustunnet ja neil on raske teisi usaldada või teiste peale loota. Nad hindavad sõltumatust ja emotsionaalset distantsi ning eemalduvad kiiresti. Joasaar lisas enda töös: «Vältiva kiindumusstiiliga inimesed jagavad väiksema tõenäosusega oma isiklikku informatsiooni paarisuhte partneriga. Samuti ei vasta nad oma partnerile valideerival, toetaval ja hoolival viisil, kuna see võiks suurendada ootust lähedusele, mida nad aga vältida püüavad.»

Kui me enda või partneri klammerdumis- või sõltuvusvajadust aktsepteerime, aitab see olla iseseisvam, tegeleda iseseisvate avastustega ja saavutada endale seatud eesmärke. Lihtsamalt öeldes: kui aktsepteerime sõltuvust, soodustab see sõltumatust.

Loodame, et kiindumussuhte teooria andis sulle ülevaate ja vastused, miks me mõnikord kindlal viisil käitume ja mis on meie suhete kujunemise taga. Kiindumussuhetest annab pikema ülevaate Peaasi koduleht, mida soovitame suurema huvi korral kindlasti lugeda.

Märksõnad
Tagasi üles