Lastele on meeltmööda jooksmis- ja pallimängud: kes neid suunaks aga vahetundides mängima?

Foto: Shutterstock

Veel paar aastakümmet tagasi mängiti koolivahetundide ajal tihti kummikeksu ja rõõmu tundsid sellest tegevusest nii poisid kui tüdrukud. Mõistagi oli teisigi mänge, mida üheskoos klassikaaslastega ette võeti. Mil moel suunata tänapäeva lapsi koolides rohkem aktiivsed ning sotsiaalsed olema? Häid mõtteid jagas Tartu Ülikooli liikumislabori esindaja Kristi Vaher. 

«Kahtlen, kui paljud lapsed tänapäeval teavad, mis asi on kummikeks. Praktika näitab, et nad ei tea. Põhjus on ka loogiline...mänguga on tekkinud teatav paus ja keegi pole lastele neid reegleid ja õpetussõnu edasi andnud,» tunnistas Kristi Vaher raadio Elmar hommikuprogrammis.

Liikumislabori spetsialist selgitas, et lapsed tulevad kaasa igasuguste ägedate ideedega, tarvis läheb vaid õiget aega, suunamist, seltskonda ja tarvilikke vahendeid. «Hea, kui juures oleks täiskasvanu, kes lastele mänge õpetaks. Koolis saab koostööd teha liikumisõpetajaga. Mängud saab tunnis selgeks õppida ja lapsed saavad tegevuse üle kanda vahetundi. See oleks hea võimalus. Koolid võiksid üle vaadata, kas lastel on koht, näiteks koolihoov, mis toetab üheskoos mängimist,» sõnas Vaher.

«Lastele lähevad kõige enam peale lihtsad, väikevahenditega mängud. Näiteks populaarsed on jooksmis- ja pallimängud. Väikevahend, näiteks pall, ongi üks võtmetegur, mis mängu soodustab,» lisas ta.

Vaher selgitas, miks on koolivahetundide ajal lapse meeleseisundi ja keha jaoks tarvis aktiivne olla. «Mäng on tegelikult aju puhkamine! See tegevus toob organismile väga palju tervislikke kasusid. Kui laps vahetunnis ja ainetunnis vaid istumisega tegeleb, siis see ei tähenda kehale puhkust. Eriti hea oleks muidugi vahetunnis ka õues viibida, see on ajule parim,» märkis ta.

«Maailma terviseorganisatsioon soovitab, et laps peaks iga päev vähemalt 60 minutit mõõdukat kuni tugevat liikumisaktiivsust saavutama. Mida see tähendab: põsed hakkavad õhetama ja tekib kerge soojatunne. Uuringutulemused näitavad, et ligikaudu veerand lastest täidab seda soovitust. Oleme loonud programmi «Liikuma kutsuv kool», mis tegeleb vahetundide tegevuste juurutamisega ning ideedega, mis toovad liikumisvõimalusi ka ainetundidesse,» lausus Vaher.

Programmi areng ja tegevuskava planeerimine toimub koos koolidega. «Õpetajad on suurimad spetsialistid - nendega vaatamegi läbi võimalused, mil moel tundidesse liikumist juurde tuua. Ka vahetundide puhul koolitame välja mentoreid, kes õpilastega tegeleksid ja neid vahetundides toetaksid ja õpetaksid,» lisas Kristi Vaher raadio Elmar hommikuprogrammis.

Kuula intervjuud SIIN.