E, 6.02.2023
SÜNGE REAALSUS ⟩ Lastemaja lood: tegelikult väärkoheldakse ka imikuid, lihtsalt nemad veel ei räägi
Foto: Shutterstock
Marju Rõmmel
, naine.postimees.ee tegevtoimetaja
Lastemaja lood: tegelikult väärkoheldakse ka imikuid, lihtsalt nemad veel ei räägi
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 2

18. novembril on laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev, mille eesmärk on juhtida tähelepanu laste kaitsmisele seksuaalse väärkohtlemise eest, mis on laste õiguste tõsine rikkumine.

Loe ka: Kõige noorem, kes günekoloogi toolis istus, oli 2-aastane

Seksuaalset väärkohtlemist hõlmavaid lastekaitsejuhtumeid tuleb käsitleda lastemajaga

Seksuaalse väärkohtlemise vastase päeva märkamine aitab hoida teemal tähelepanu ning annab võimaluse jätkata häälekamalt vaikuse murdmist, mis laste seksuaalset väärkohtlemist ikka veel varjutab. Igal aastal keskendutakse konkreetsele teemale, mis annab võimaluse tuua välja uuenduslikke tööriistu, käsiraamatuid ja teadlikkuse tõstmise materjale, kirjutab Lastemajateenuse juht Anna Frank ajakirjas Märka Last.

Lastemajateenuse juht Anna Frank.
Lastemajateenuse juht Anna Frank. Foto: Tairo Lutter

2022. aastal keskendub laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev lastemajadele, et tagada seksuaalselt väärkoheldud lastele lapsesõbralik õiglus lastemajade (Barnahus) mudeli kaudu.

Barnahusi mudel võeti kasutusele selleks, et luua kindel õigussüsteem, mis vastab nende laste erivajadustele, kelle suhtes kahtlustatakse, et nad on vägivalla või väärkohtlemise osalised. Barnahusi mudel juhindub põhimõttest, et nendel juhtudel on laste vajadused täiesti erinevad samas olukorras olevate täiskasvanute omadest.

Loe lisaks: Isa lasi joomakaaslasel oma tütre kaasa viia: Ta ütles, et võin kommi võtta ainult siis, kui aluspüksid jalast võtan

Tugi ühest kohast

Eesti esimene lastemaja avati 2017. aastal pilootprojektina Tallinnas. Aasta hiljem sai lastemajateenusest riiklik teenus ning avati järjekorras teine, lõuna lastemaja Tartus. Kolmas lastemaja avati kaks aastat hiljem Jõhvis ning tänavu oktoobris avati neljas, lääne lastemaja Pärnus. Laste ja töötajate turvalisuse tagamiseks ei avalikustata lastemaja aadresse.

Lastemaja on seksuaalselt väärkoheldud või kahjustava seksuaalkäitumisega laste abistamiseks mõeldud teenus, mis toob kokku erinevad valdkonnad, et kannatanud laps ja pere ei peaks erinevate asutuste vahel liikuma, vaid saaks tuge ja abi ühest kohast.

Lastemajades teevad lapse heaolu nimel koostööd lastega töötamise kogemusega eksperdid nagu lastekaitsetöötaja, politsei, prokurör, psühholoog ja paljud teised, kelle roll on luua lapsesõbralik õhkkond, mis aitab tal paremini mõista ja kohaneda ka kriminaalmenetlusega seotud tegevustega.

Viie tegutsemisaasta jooksul on lastemajade poole pöördutud kokku 1750 korral. Lastemajateenuse juht Anna Frank rõhutab, et eelkõige on oluline oma last uskuda.

Möödunud aastal jagasime lugu Lastemaja süngest reaalsusest, kus kõige noorem, kes günekoloogi toolis istus, oli 2-aastane laps. 

Lastemajja saabunut tervitavad sõbralikud joonistused ja soojad toonid, nagu astuks mõnda lastehoidu. Ometi reedab nii mõnigi detail, et selle maja seinad on kuulnud laste kõige räigemaid lugusid.

«Tegelikult väärkoheldakse ka päris beebisid, lihtsalt nemad veel ei räägi,» lisas Anna. Keskmiselt on lastemaja tervisetoas üks läbivaatus kuus. Loe pikemalt SIIT.

Lapsesõbralik teekond abini

8. mail 2022 jõustus lastekaitseseaduses muudatus, millega lisati seadusesse § 291 säte pealkirjaga «Sotsiaalkindlustusameti meetmed seksuaalselt väärkoheldud lapse ja seksuaalselt väärkohtlevalt käituva lapse abistamiseks», mis täpsustab sotsiaalkindlustusameti (SKA) ülesandeid laste abistamisel seksuaalse väärkohtlemise juhtumites, reguleerides SKA lastemajade tegevust.

Lühidalt öeldes kaasneb uue regulatsiooniga kaks olulist muudatust:

  • SKA lastemaja sihtrühma laiendamine seksuaalselt kahjustava seksuaalkäitumisega laste osas;
     
  • KOVi üksuse kohustus teavitada SKAd kohe kõigist seksuaalselt väärkoheldud või sellise kahtlusega ning kahjustava seksuaalkäitumisega lastest.

Lisaks on sotsiaalkaitseminister kehtestanud SKA ülesannete täitmise täpsemad tingimused ja korra määrusega «Lapse abistamine seksuaalse väärkohtlemise juhtumitel», mis jõustus 1. juulil 2022.

Kõnealuste muudatuste eesmärk on tagada kõigi seksuaalset väärkohtlemist hõlmavate lastekaitsejuhtumite käsitlemine koostöös lastemaja eripädevusega spetsialistidega ning tagada lastele võimalikult sujuv ja lapsesõbralik teekond erinevatest menetlustest vajaliku abini.

Kuidas reageerida?

  • Kui näed, et lapsel on mure, julgusta teda rääkima oma sõnadega, mis juhtus, aga ole ettevaatlik!
  • Kuula last tähelepanelikult ja tunnusta last loo rääkimise eest. Püüa mitte küsida ega küsitleda!
  • Usu last.
  • Kinnita lapsele, et ta pole juhtunus süüdi.
  • Lapse väärkohtleja on talle tavaliselt tuttav inimene.
  • Laps ei pruugi alati täielikult aru saada, et ta oli ohver.
  • Pöördu vajalike inimeste poole, et laps kiiresti abi saaks.

NB! Kui laps vajab abi

  • Lapsed, vanemad ja kodanikud, kes soovivad nõu seoses lastega, saavad abi lasteabitelefonilt 116 111. Samal numbril võib teatada abivajavast lapsest.
  • Lasteabitelefoni konsultandiga saab vestelda ka veebilehel lasteabi.ee või kirjutades aadressile info@lasteabi.ee.
  • Kui kellegi elu või tervis on ohus, helista viivitamatult 112.
  • Sotsiaalkindlustusameti lastemaja on lapsesõbralik ja turvaline koht, kuhu saavad pöörduda kõik, kellel on infot lapse seksuaalsest väärkohtlemisest või kahjustava seksuaalkäitumisega lapsest. Lastemaja infotelefon 5854 5498 on kättesaadav E–N kl 8–17; R kl 8–15.30. Kirjutada võib info@lastemaja.ee.
  • Vihjeliin www.vihjeliin.ee on MTÜ Lastekaitse Liit pakutav veebipõhine tasuta teenus, mis võimaldab interneti kasutajal edastada teavet internetis levivast ebaseadusliku sisuga materjalist.
  • Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused on kõigile abivajajatele avatud ööpäev ringi nelja suurema haigla juures: Seksuaalvägivalda kogenud ohvri kompleksteenus tervishoiuasutustes.
  • Veebikonstaablite poole võib pöörduda, kui soovitakse politseilt nõu; kui tekib seadusi puudutavaid küsimusi; kui soovitakse saata politseile vihjet või teadet; kui tekib kahtlus, et keegi teine esineb internetis sinu nime all; kui ollakse sattunud kiusamise/ahistamise ohvriks; kui soovitakse teatada seksuaalsest või muust väärkohtlemisest.

Projekt Targalt internetis

Projekti Targalt internetis koordinaatori Malle Hallimäe sõnul on oluline, et igaüks, kes märkab veebis lapse seksuaalset väärkohtlemist, annaks sellest vihjeliinile teada.

«Laste seksuaalset väärkohtlemist esitav pildimaterjal valmib enamasti lapse tegeliku väärkohtlemise käigus. Sellise materjali ringlemisel ja tarbimisel internetis toimub lapse seksuaalne väärkohtlemine üha uuesti. Ka levitavad noored endast tehtud intiimseid fotosid või videoid, mis algselt olid saadetud ainult ühele inimesele. Oluline on need pildid ja videod internetist eemaldada ning ohvrit abistada,» selgitab Hallimäe.

Vihjeliin www.vihjeliin.ee on MTÜ Lastekaitse Liidu tasuta veebipõhine teenus, mille eesmärk on aidata kaasa laste seksuaalset väärkohtlemist esitava materjali leviku tõkestamisele internetis.

Laste seksuaalset väärkohtlemist esitav materjal on foto, video, kirjutis, kus alaealist on kujutatud erootilises või pornograafilises situatsioonis.

Igaüks, kes märkab internetis sellist materjali, saab sellest teada anda veebilehel oleva akna «Teavita ebaseaduslikust sisust» kaudu. Teavitamiseks tuleb aknast avanevasse vormi kirjutada veebilehe aadress, millel internetikasutaja on märganud laste seksuaalset väärkohtlemist esitavat materjali. Oma isikuandmeid esitama ei pea. Koostöös politsei ja veebiteenuste pakkujatega eemaldatakse ebaseaduslik materjal internetist.

Internet ei tunne riigipiire ning vihjeliini töö eesmärgi saavutamiseks teeb Lastekaitse Liit rahvusvahelist koostööd ning on ülemaailmse võrgustiku INHOPE liige, kuhu kuulub 50 vihjeliini.

  • Eesti vihjeliin sai 01.01.2021–30.06.2022 1152 teadet, millest 500 sisaldas infot veebikeskkonnast, kus oli üleval laste seksuaalset väärkohtlemist esitav materjal.
  • Möödunud aastal said vihjeliinid üle maailma 443 705 teadet, mis sisaldas infot laste seksuaalset väärkohtlemist esitavast materjalist. Ohvritest oli 81 protsenti vanuses 3–13 aastat, ning kõikidest ohvritest 96 protsenti olid tüdrukud.
Märksõnad
Tagasi üles