Kaitseliidu ülem Riho Ühtegi: seda, mis on mehelik, ei otsusta mitte mehed ise, vaid seda ütlevad naised

Kaitseliidu ülem Riho Ühtegi. Foto: Arvo Meeks

Täna õpetajate majas toimunud isadepäevale pühendatud konverentsil «Millal on mees liiga vana?» sõnas Kaitseliidu ülem Riho Ühtegi oma ettekandes «Kuidas jääda alati mehelikuks?», et seda, mis on mehelik, ei otsusta mitte mehed ise, vaid seda ütlevad hoopis naised.

«Seda, mis on mehelik, ütleb meile vastassugupool. Mehelik mees on väga subjektiivne hinnang, sest mehelikkuse mõiste on ajastus ja ajas muutuv, lisaks ka vanusega muutuv. Tihti seostatakse mehelikkust sõjardiga, kaitsjaga, sõduriga. Kõige lihtsam soovitus ongi panna vorm selga – see mõjub. Vorm näitab, et tegu on mehega, kes on turvaline ja kes kaitseb,» sõnas Riho Ühtegi.

«Tänapäeval hinnatakse väärtushinnanguid ümber. Mu vanaema rääkis kunagi, et tal oli kaks peikat, üks ohvitser ja teine insener. Tema valis inseneri, sest käimas oli Hispaania sõda ning Teine maailmasõda oli algamas. Seega oleks ohvitserist mees olnud talle kahjulik valik,» lausus Ühtegi.

Ühtegi sõnul hinnatakse mehelikkuse puhul pea alati esimesena füüsilisi näitajaid ning seejärel hakatakse rohkem tähelepanu pöörama vaimsetele väärtustele. «Oluline on ka positsioon või kindlustatus. Mehelik mees suudab pakkuda naisele seda, mida tal endal pole. Tänapäeva naised on rohkem võrdsed meestega ning mehed peavad hakkama kompenseerima neid väärtusi, mida nad varem pole pidanud tegema. Iseseisev ja sõltumatu mees on julge ja intelligentne. Ta saab hakkama ja pakub turvalisust,» ütles Ühtegi.

«Vastutustunne on tihti vaimse poole pealt määrav mehelikuks olemise mõistes. Hinnatakse seda, kui mehel on eesmärk – just suurem ja laiem eesmärk. Mehelikul mehel on visioon ja saavutamise vajadus endast midagi maha jätta. Ka välimisest sümpaatsusest ei saa üle ega ümber,» märkis Ühtegi.

«Mehelik mees on see, kelle kõrval naine tahaks olla. Sisemine mehelikkus on ka ausus – seda naised hindavad. Sõnapidav ja otsusekindel on mehised omadused. Lisaks ei tohiks mees olla lödi, ta peab olema tugev. Mehelik mees tuleb toime erinevate olukordadega, oskab asju teha ja talub pinget. Turvatunne tuleb läbi selle, kui mees suudab jääda rahulikuks ning suudab leida lahendusi keerulistes olukordades. Põhimõttekindlus on hämmastavalt oluline naistele, mis oli ka minule üllatav,» rääkis Ühtegi.

«Põhimõttekindlale mehele antakse andeks apsakad ja vead. Huumorisoon on väga oluline, seda mainitakse tihti. Kuigi huumor on meestel erinev naistest ning oluline on mitte minna labaseks. Mees peab tunnetama oma piire. Tõeline mees ei karda raskusi ja on valmis oma nõrkusi tunnistama. Tugev mees saab endale lubada keerulistes tingimustes emotsioone, ka mõne pisara valada.»

Ühtegi lausus, et kui noored naised hindavad jõulisemaid mehi, siis aja jooksul hinnatakse rohkem hoolivust. Lastega tegelemine ei ole häbiasi, see on tänapäeval väga mehelik tegevus.

«Nooruses vaatavad naised rohkem isaseid mehi, kuid aja möödudes pööratakse rohkem tähelepanu sisemisele mehelikkusele. Imponeerib see, kui mees mõtleb, millise pärandi ta maha jätab, mitte ainult varalise. Paljude arvates muutuvadki mehed vanemaks saades mehelikkumaks, sest alguses oldakse ikka poisikesed,» lisas Ühtegi.

Konverentsil võtsid sõna vandeadvokaat Allar Jõks, Maria Tiidus, Hannes Hermaküla, Erik Hermaküla, psühholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu,Teaduskeskuse AHHAA juhatuse esimees ja teaduse populariseerija Andres Juur, androloog-uroloog Olev Poolamets ning Kaitseliidu juht Riho Ühtegi. Paneeldiskussioonis osalesid Usuteaduse Instituudi rektor Ove Sander, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Babtistide Liidu president Erki Tamm ning kaitseväe peakaplan Ago Lilleorg. Modereeris Hannes Hermaküla.

Konverentsi korraldab SA Väärtustades Elu, kelle eestvedamisel toimuvad emadepäeva ja isadepäeva konverentsid regulaarselt alates 2012. aastast. Konverentsi toetab Eesti Kirikute Nõukogu.