R, 9.12.2022
OOTAMATU LÕPP ⟩ Naine sai oma tütre surmast teada Facebooki vahendusel
Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock
Marju Rõmmel
, naine.postimees.ee tegevtoimetaja
Naine sai oma tütre surmast teada Facebooki vahendusel
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments

Soomlanna Minna Lehti mäletab hästi, kuidas tema 19-aastane tütar Kia viimast korda nähes välja nägi. Tema näol oli sihikindel ilme, juuksed olid sassis. Ema vaatas koridoris seisvat tütart ja mõtles, et just sellisena ta teda armastabki. 

Minna esiklaps Kia oli kasvanud tundlikuks nooreks naiseks. Ema vaatas oma koridoris seisvat tütart ja mõtles, kui armas ta just sellisena välja näeb. Enne ukse sulgemist nad kallistasid, nagu ikka lahku minnes ja kohtudes, kirjutab is.fi.

«Kia ütles: «Ema, sa oled väga kallis!»,» meenutab Minna. «Mul oli tööle jõudmisega kiire, kuid mul oli siiski aega öelda: «Pea meeles, et ma armastan sind väga. Sa oled mu elu.» Ja Kia vastas: «Ema, sa oled ka minu elu.»

Pärast seda lahkus Kia ema kodust Nummelast enda uude korterisse Espoos ja Minna ei näinud teda enam kunagi. Miski ei valmistanud naist ette selleks, millega ta umbes päev hiljem täiesti ootamatult silmitsi seisis.

Täiesti tavaline pereelu

Minna Lehti sai emaks 21-aastaselt. Kia sündis Minna ja tema eksabikaasa esiklapsena ning kolm aastat hiljem sündis ka väike õde. Vanemad lahutasid. Hiljem sündis uuest suhtest väikevend, Kiast kaheksa aastat noorem. Lõpuks jäi Minna lapsi üksi kasvatama.

«Meie igapäevaelu oli väga tavaline. Läksin tööle, tulin koju ja tegin süüa. Tavaline elu kõigi oma rõõmude ja muredega,» sõnab naine.

Kui Kia oli imik, tundis Minna, et ta ei maganudki üldse. «Kõndisin vankriga külavaheteel ja üritasin Kiat magama saada, samal ajal tema muudkui karjus,» meenutab Minna. 

Siis tuli ema ideele lapsele padi alla panna. Nutt lakkas hetkega, kui pisike sai  ringi vaadata. «Ma ütlesin talle: «Miks sa ei maga, laps, sul on aega seda maailma hiljem küll ja veel uudistada.» Kuid Kia kiirustas esimestest hetkedest elu nägema ja kogema.

Särtsakas neiu ei püsinud hetkekski paigal. Tal oli ka tugev õiglustunne. Kui klassikaaslased kohalikus poes vaimupuudega lapse üle nalja tegid, astus Kia neile vahele ja pidas loengut. Tüdruk oli temperamentne, nagu tema ema, ja tema sõnad tabasid inimesi kohati järsult. Samas oli Kia ülitundlik laps, kelle jaoks olid loomad väga tähtsal kohal.

«Tundsin pidevalt, et Kia otsib oma kohta selles maailmas. Tagantjärele olen mõelnud, et ta justkui tundis ette, et tema aeg siin maailmas jääb üürikeseks,» mõtistkleb ema. 

Ta andis endast alati kõik

Koolis läks Kial hästi ja tal oli alati palju sõpru. Pisikesed, nagu Kia oma õdesid-vendi nimetas, olid suurele õele ääretult kallid. Minna tunneb, et kuni Kia teismeeani läkski kõik hästi.

«Märkasin Kias muutust hetkel, kui ta kaheksandas klassis poistest huvituma hakkas. Poiss-sõbrad tulid ja läksid ning Kia oli alati ülepeakaela armunud. Kui suhe lõppes, oli see tüdruku jaoks maailmalõpp,» avab Minna tütre hingeelu.

Kia koges kõiki oma suhteid suure emotsiooniga ja andis endast kõik. Ema oli tütre muutuvate emotsioonide ja püsimatuse pärast mures ja üritas Kiaga korduvalt rääkida. Ta arvas, et see kõik on seotud tavalise teismeliste mässuga. Olukord rahunes, kui Kia hakkas käima kena poisiga. Mõnda aega oli rahulik.

Traagilised sündmused keerasid elu peapeale

2017. aasta lõpus suri ootamatult Kia hea sõber. Peagi toimus ka lahkuminek tema poiss-sõbrast, mis paistis Kia maailma täielikult lõhki paiskavat.

Samal ajal otsustas Kia oma ema kodust Nummelast ära kolida Espoosse, et iseseisvat elu alustada. Algasid probleemid, millega ema ja tütar võitlesid kuni Kia elu lõpuni.

Umbes sel ajal sai Minna teada, et tema tütar oli hakanud narkootikume tarvitama. Selgus, et esimesed katsetused kanepiga olid toimunud umbes 15-aastaselt.

«Ma ei tea tegelikult, kust narkootikumide tarvitamine alguse sai. Kia veetis varem aega vanemate inimeste seltskonnas, mille peale ma sageli kulmu kortsutasin. Usun, et ta otsis nende heakskiitu.»

Ema püüdis tütart igal võimalikul viisil aidata. Kangematest narkootikumidest ei teadnud Minna midagi. Nüüd arvab ta, et ta ei tahtnud endale tunnistada, kui hull olukord tegelikult oli.

«Kial oli sõltuvus bensodiasepiinidest. Pärast sain aru, et see oli Kia proovikivi,» ütleb naine.

Ema ja tütar suhtlesid omavahel tihti. Kui teised tema eakaaslased pigem häbenesid oma vanemaid, siis Kia tutvustas oma ema kõigile. Kia ütles sageli, et ema on tema parim sõber. 

Aastate jooksul püüdis Minna palju kordi tütart aidata. Kui Kia oli noorem, käis ta noortepsühhiaatri juures, kuna tal olid ärevushäired ja depressiivsed sümptomid. Ema ei suutnud enam vahet teha, milline on Kia enda iseloom, mis on haigus ja mis on põhjustatud narkootikumidest.

«Emana olin harjunud sellega, et Kia tujud muutusid päevast päeva drastiliselt. Ühel päeval võis ta kõndida pea pilvedes ja olla maailma õnnelikum,» kirjeldab naine. Järgmisel päeval võis tütar jällegi totaalselt liimist lahti olla. 

Minna usub, et Kia hakkas oma halva enesetunde ravimiseks narkootikume kasutama. Ta usub, et tema tütar tahtis südamest õnnelik olla, kuid päeva lõpuks oli ta jälle tasakaalutu noor. 

Kial kahtlustati bipolaarset häiret. Vahetult enne surma oli Kia palunud oma emal end arsti juurde saata, et tulemusi kuulda. Koos mindigi arsti juurde, kuid pärast tütre surma Minnat võimalik diagnoos enam ei huvitanud. Mis see teadmine andnud oleks?

2017. aasta detsembris nõustus tütar minema narkomaanide taastusravile. Kia oli kaks kuud ravil, kuid teda ei olnud võimalik narkootikumide küüsist välja rebida. Naise sõnul ei andnud mitte miski tulemust, kuid ta ei suutnud ka oma lapsest loobuda.

Veider teade Facebookis

Vaid päev enne oma surma ütles Kia emale, et tahaks tagasi ema juurde kolida. Kia ütles, et ta ei tule omadega enam toime. Päev pärast seda vestlust luges Minna Facebookist tütre surmateate.

Oli laupäev, 28. juuli 2018. Kell oli 11.55, kui Minna Facebooki avas. Järsku hüppas talle silme ette tekst: «Puhka rahus, Kia.» Selle kirjutas Kia poiss-sõber. Pilti polnud, olid vaid tekst.

Minna silmitses seda teksti, ega saanud aru, mida ta luges. Seal oli kirjas sünni- ja surmakuupäev. Kuna sünnikuupäev ei langenud kokku tütre omaga, arvas Minna, et tegemist on teise samal aastal sündinud Kiaga. 

«Minu esimesed mõtted olid, kes Kia? Miks ei ole minu Kia mulle öelnud, et ta teab kedagi teist samanimelist? Siis mõtlesin, et see peab olema koer. Mu aju ei saanud loetust aru,» meenutab ema.

Minna haaras telefoni ja üritas Kiale helistada. Telefon oli kinni. Ta helistas ikka ja jälle, kuid keegi ei vastanud. Siis helistas ta Kia poiss-sõbrale.

«Ta lihtsalt ütles: «Minna, ma proovisin...» Küsisin, mida sa proovisid? Ta vastas: «Ma proovisin. Politsei ütles, et ma ei saa...»»

«Pärast seda hakkasin karjuma. Ma karjusin täiest kõrist. Ma karjusin Kia poiss-sõbrale, et ta on haige ja et ma ei anna talle kunagi andeks. Küsisin, miks ta mulle nii haiget tahab teha ja panin toru ära,» kirjeldab naine õudsat hetke.

Pärast telefonikõne seisis Minna värisevate jalgadega oma rõdul. Ta mõtles, et see peab olema mingi haige nali.

Kui politseiauto õuele sõitis, kadus ta viimnegi mõistus. Talle meenuvad sellest kohutavast hetkest vaid üksikud killukesed. Šokiseisundis Minnale kutsuti kiirabi.

Narkootikumide küüsi ei satu ainult pätid 

Juhtunust ob möödas rohkem kui neli aastat. Minna istub oma köögis, laual on mustvalge foto Kiast, mille ees seisab küünal. «Ütlesin Kia matustel preestrile, et ühel päeval ma ikkagi räägin Kia loo,» peab naine oma lubadust.

Minna loodab, et tema tütre lugu jõuab nii noorteni kui ka nende vanemateni.

«Olen kogenud tohutut häbi. Ma poleks kunagi arvanud, et see võiks meiega juhtuda. Arvad alati, et need on lihtsalt ajalehest loetud lood. Keegi ei arva kunagi, et nende laps võib narkootikumide kätte surra.»

Politseiraportist selgub, et Kia ja tema 17-aastane poiss-sõber olid Espoo kaubanduskeskuses kohtunud 38-aastase mehega, kes saab praegu asendusravi. Kolmik oli suundunud Kia korterisse õhtut veetma.

38-aastane mees rääkis politseile, et nägi Kiat õhtu jooksul ohtralt vedelat metadooni joomas. Aruandes teemat pikemalt ei avata, kuid vedelat metadooni kasutatakse asendusravis ja kliendid võtavad selle ka koju kaasa.

«Usun, et Kia oli mingil põhjusel segaduses, et ta ei saanud aru, mida ta joob.»

Kia kaotas sel õhtul teadvuse. Täiskasvanud mees ja poiss-sõber püüdsid neiut äratada, kuid edutult. 38-aastane mees oli soovitanud kiirabi kutsuda, kuid mehed loobusid mõttest. Nad olid veendunud, et Kia hingamisteed on lahti. 

Hommikul avastasid mehed, et Kia ei reageeri ja tirisid ta duši alla lootuses, et noor naine ärkab. Pärast seda otsisid nad abi naabrilt, kes helistas häirekeskusesse. Selleks ajaks oli juba liiga hilja.

«Kui me räägime narkosurmadest, siis arvatakse, et see tabab pigem pätte. Ma tahaksin, et inimesed mõistaksid, et sa ei pea isegi narkomaan olema. Piisab vaid ühest korras, kui läheb valesti,» sõnab ema.

Pärast Kia surma leidis Minna oma tütre päeviku, milles neiu kirjeldas oma elus toimuvat. Kia ei tahtnud ühelgi hetkel surra. Ta leidis alati lootuse sädeme.

Märksõnad
Tagasi üles