Üha enam lapsevanemaid tahavad oma võsukeste kasvataja asemel olla laste sõbrad. Mida noorem on laps, seda kehvem variant see on, sest see jätab otsustusõiguse lapse õlgadele.
Kui tuleb hambapesu või riiete selga panemise aeg, võib laps selle tegevuse suhtes vastumeelne olla ja ta viskub protsestiks põrandale. Iga lapsevanem puutub igapäevaelus kokku olukordadega, mis tõukavad ta raske valiku äärele: kas käituda samuti nagu laps, hoida piiridest kinni või anda lapse tahtmistele järele, et ta kiiresti maha rahuneks – keeruline olukord, kas pole?
Üha enam vanemaid näib valivat variantidest viimase, isegi kui see pole seda väärt, kirjutab is.fi. Tegemist on muret tekitava nähtusega, kus vanem võtab kasvataja asemel sisse lapsele sõbraks olemise rolli.