NAISTEJUTUD ⟩ Kuidas ilma mõnuaineteta korralik kaif saada? Jah, see on võimalik!

Selles saates sukeldume staaride maailma - kuidas inimesed hulluvad ja oma iidolite nimel teineteisest üle trampides lausa ohtlikuks muutuvad. Miks see meiega juhtub? Mida see annab? Vastused on väga ootamatud.

Räägime ka kuidas kogeda ülivõimsaid elamusi ilma mõnuaineteta. Saade tõukub hiljutisest eredast elamusest - käisime Berliinis intervjueerimas kultusbändi Depeche Mode, kes tuleb 6.augustil 2023 Tallinna. Vahetud elamused saavad saates ka ülimalt ausalt edasi antud. Kristinka külaline on kultuuriajakirjanik Peeter Kormašov.  

Iidolid - milleks?

Miks meil on iidoleid üldse tarvis? «Sellepärast, et kuna me oleme kõik oma jumalad maha löönud, siis kedagi me peame ikkagi kummardama, sest religiooni on maailmas vaja,» arvab Peeter. «Millessegi kõrgemasse on vaja uskuda. Sellest on ka uurimusi kirjutatud – popstaarid on uued jumalad.» Peeter tunnistab, et mingeid kõrgemaid jõude ta kindlasti ise usub, aga ei paneks nende juurde kindlaid kujusid ega nimesid. «Hing on looduses ja asjades, mitte kuskil kaugel kosmoses.»

Kuula ka seda: «Kõik naised on vastikud!» Paljastame õrnema soo pahed – tuleb tuttav ette?

Miks inimesed popstaaride peale hulluks lähevad? Sest fakt on see, et kui kultusbändi artist astub lavale, kaotavad inimesed kaine mõistuse. Riskantne värk.

«Kui sa lähed kontserdile, siis on sul täpselt sama tunne nagu siis, kui sa läheksid kusagile kirikusse või sünagoogi või mošeesse – sul on mingisugune jõud või iidol, kellegi poole palvetada.»

Kontserdilt võib otsida kõrgemat, mille poole palvetada. Foto: Shutterstock

Kaif ilma meelemürkideta

Tunne, mida otsitakse, on ekstaas ja suurema ühtsuse tunne. Seda on võimalik muusikasündmusest tõepoolest saada ja ilma mingeid aineid kasutamata. «See tekib kontserdil, kui bänd tuleb peale ja hakkab mängima mingit lugu, mis käivitab sinus mingi ilusa mälestuse või armuloo,» kirjeldab Peeter. Ja Depeche Mode, mis on Eestis lausa kolm vägevat kontserti andnud ja muusikat loonud aastast 1980, sel moel ka päris kindlasti mõjub. Taaselustatavaid kirgi ja noorusmälestusi peitub tõenäoliselt enamikus meist.

Kuidas see kahjutu kaifi saamine käib? Erinevaid praktikaid on tegelikult päris palju. Tugeva emotsionaalse laksu võib saada ka kunstist või heast filmist, aga läbi muusika juhtub see palju kergemini ning sel on omad konkreetsed põhjused. Rolli mängivad rütm, liikumine ja kestus. «Sa pead ennast hästi vabaks laskma ja hullu panema,» usub Kristinka. «Minul on ülinormaalne hüpata nagu mingi elektrit saanud põrkepall. See ongi minu jaoks kõige loomulikum viis lasta muusikat endast läbi. Aga selle peale ütleb pea alati mõni sõber: «Mis asja sa esined siin!?»»

See on loomulikult suur eksitus – muusikale vahetult kaasa elades on teiste inimeste arvamus või reaktsioonid küll viimased asjad, mille peale mõelda. See on pigem intiimne ühendus: mina ja muusika.

Muusika mõjub kui puhastustuli, kui sellega kaasa minna. Foto: Shutterstock

«Selleks ongi ju muusika,» nõustub Peeter. «Et kogeda erinevaid emotsioone, millest üks on katarsis. Isegi puhastustuli mingis mõttes.» Tema jaoks on katarsiseni jõudmiseks vaja, et loos oleks teatud elemendid paigas – rütm on kindlasti väga oluline. Just biit ja kordus aitavad kuulajat mingisse muutunud seisundisse viia. Kui sobiva tempoga rütm kestab piisavalt pikalt ning inimene sellega kaasa läheb, siis ühel hetkel ongi ta juba kõrgel. Kuid liiga kiiresti see ei juhtu – pool tundi vähemalt, enamgi veel.

«Tõeline rahulolu tuleb ikkagi siis, kui sa oled pikalt tantsinud,» teab ka Peeter. «Ja ka kontsert võiks olla vähemalt kaks tundi. Nagu tavaliselt on Depeche Mode'i kontserdid, mitte tund või 45 minutit. Siis sa saad selle asja kätte!»

Kontserdielamus on kümneid kordi kirkam, kui kuulata muusikat kogu kehaga. Välja võib see siiski paista väga erinev – üks niisama nõksutab ennast, teine kargab nagu põrkepall, aga kehaga kuulavad mõlemad, läbi lihaste ja südamerütmi muutuste. Passiivseks jäädes seevastu püsivad ka elamused sordiini all, midagi eredat sa ei koge.

Peeter Kormašov Berliinis Depeche Mode'i maailmaturnee väljakuulutamisel. Stuudios tekkis sedavõrd eriline elekter, et Kristinkal läks täiesti meelest saatepilt teha. Niisiis jäävad külalise nägu näitama hetked Berliinist. Foto: Kristina Herodes

Mina, tühisus

Aga kas inimestel on üldse olemas tunnetuslik staatuse vahe, et üks on kuulsus ja teine tolm tuule käes? Kas me seda illusiooni endale mitte ise ei loo? Ometi on see täiesti reaalne tunne. Sõita Berliini intervjueerima Depeche Mode'i võttis ikka seest õõnsaks küll. Lisaks oli see täiesti ebareaalselt kummaline ja kontsentreeritud sündmus, mida samuti oleks huvitav teada. Mastaapsus, mida isegi ette kujutada on raske.

Depeche Mode tuleb Eestisse: «Pea meeles, sa pead surema. Seega ela täiega!» 

Vaata ka «Reporteri» lugu, sündmuse galeriid ja «Memento Mori» maailmaturnee teadet.

Kristinka Berliinis Depeche Mode'i maailmaturnee väljakuulutamisel. Foto: Peeter Kormašov

«Kohtudes Berliinis inimestega, kelle muusikat ma olen kuulanud väiksest peale, siis minul igal juhul küll tekkis selline ärevus ja samas ka imetlus,» meenutab Peeter. «Aga kui sa staaridega rääkima hakkad, siis sa näed, et nad on täiesti normaalsed inimesed.»

Loe Peeter Kormašovi intervjuud Dave Gahaniga siit ning tema reportaaži sündmusest siit! Siit saad kuulata podcasti Lappaja, kus Peeter on saatejuht.

Kristinka koges samuti kõrgendatud tunnet, suurt vastutuse ja pinge tunnet, kuid sellele järgnes ka väga nauditav pingelangus.

Peeter on aga seisukohal, et kõik inimesed on tegelikult võrdsed, keegi ei saa staar olla. «Ja mida suurem staar, seda normaalsem inimene ta tegelikult on! Iga kord need, kes ennast ise üles puhuvad – järelikult nad ei ole piisavalt head ja peavad seda kompenseerima millegagi, näiteks ülbusega või tähelepanu püüdmisega.»

Kristinka sai Peetriga tuttavaks äsja Berliinis – kahel ajakirjanikul Eesti suuremate meediamajade esindajatena avanes võimalus sinna lennata, et ülemaailmse tuuri väljakuulutamise sündmusest osa saada. Kumbki polnud teist elu sees näinud ja kuna töö oli pingeline, tempo kiire ja aega vähe, oleks kindlasti lihtsam olnud «rivaali» vaid turvalisest kaugusest mõõta ja oma asja ajada. Kuid läks teisiti. Hullumeelne tööpäev kulges sujuvalt Berliini ööelu seiklustesse ning lõppes alles varahommikul, mil Kristinkal oli aeg lennuki peale minna.

Kuula ka seda. Seks ja söök: «Sain unistuste keha, aga kaotasin seksiisu!»

Depeche Mode'i solist Dave Gahan aastaid tagasi laval. Foto: Shutterstock

Saladuse hoidmise varjatud põhjused

Pressiüritust Berliinis kattis saladuseloor. Miks? «Efekti loomise pärast,» arvab Peeter. Mida see tähendab? Üks põhjus on praktiline – Depeche Mode on müünud üle saja miljoni plaadi ja pole tuuritanud viis aastat. Kui kõik nende tulihingelised fännid asjast haisu ninna saaksid ja üle maailma kohale kappaks, võiks see lõppeda kontrollimatute rahvarahutustega, mis seaksid ohtu fännide enda heaolu.

Teine põhjus on põnevam ja seda võiksid teadlikult teisedki kasutada – salasündmus, kuhu pääseb vaid väike arv valituid, võimendab elamust. Kuidas? See tekitab väljavalituse tunde. Kui sa suudad inimesele sellise tunde luua, saad vastu tema täieliku lojaalsuse, aja ja tähelepanu. Muul juhul pead sa nende pärast võistlema ja ei pruugi seda saadagi. Selline tõhus nipp, mida võiks meie oma bändid rohkem kasutada – integreerida veidi privilegeerituse tunnet oma kommunikatsiooni.

Depeche Mode'i suhtes valitses vaikus tükk aega, andmata ühtegi kommentaari. Esimene avalik sõnavõtt toodigi suurejooneliselt päevavalgele Berliinis.

Hoolimata varjamisest lekkis infokilde siiski, keegi nägi mehi lennukile minemas ja lisaks võitsid 200 fänni eksklusiivse kohtumise Depeche Mode'i liikmetega. «Ma ei tea, kuidas nad välja valiti, aga loomulikult pidid nad sellest varem teada. Ja eks nad tulid ja levitasid seda.»

Loe ka seda. Valetavad mehed: «Miks meestel on vaja ennast suuremaks rääkida?»

Depeche Mode'i juhtiv laulukirjutaja ja artist Martin L. Gore, kellega Kristinka Berliinis vahetult tuttavaks sai. Foto: Kuvatõmmis Intervjuust

Depeche Mode'i kontsert Tallinnas toimub lauluväljakul 6. augustil 2023. See on Baltimaade ainus ning päris kindlasti sama metsiku laenguga nagu bändi varasemad esinemised. Piletiplaani pole arukas pikalt veeretada, sest tõenäoliselt saavad Piletilevis need otsa. Sellise kaliibriga maailmastaaride Eestisse tulek on suursündmus, mida aastaid mäletada. Ja päris kindlasti võib kusagil eriti põrkavas kuulajate kambas näha kahte pikka kõhna ja ennastunustavalt kaasa kargavat ajakirjanikku Peetrit ja Kristinkat.

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 264 osa leiad siit!

Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning iga laupäev kell 11 portaalis Postimees Naine.