Lasterikka pere toetus tõuseb poole võrra, esimese ja teise lapse toetus aga vaid pisut

Foto: Shutterstock

Valitsus kiitis heaks ja saatis riigikogusse perehüvitiste tõstmise eelnõu, et toetada lastega perede majanduslikku toimetulekut ja suurendada kindlustunnet perelisa planeerimisel. 

Sotsiaalministeeriumi kodulehel seisab, et suuremad toetused hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2023, kui kolmelapselise pere igakuine peretoetuste summa hakkab uuest aastast olema 860 eurot kuus. 

«Elukalliduse tõus puudutab kõiki Eesti inimesi, mistõttu on oluline toetada lastega perede toimetulekut ja anda ka keerulisteks aegadeks kindlustunnet perelisa planeerimisel,» ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. «Eraldi tähelepanu pöörab riik ühe vanemaga ja lasterikastele peredele, kus on keskmisest suurem vaesusrisk või kus laste kasvatamisega kaasnevad perele suuremad kulud,» jätkab ta.

Lasterikka pere toetus tõuseb uuest aastast 3–6 lapse puhul 600 euroni (praegu 300 eurot) kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 800 euroni kuus (praegu 400 eurot). 3–6-lapselistes peredes elab 28 protsenti kõigist Eesti lastest. 

Esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapse toetus tõusevad uuest aastast 80 euroni kuus (praegu vastavalt 60 ja 19,18 eurot).

1. jaanuarist 2023 hakatakse lasterikka pere toetust maksma selle sujuva lõppemiseni pere noorima lapse 24-aastaseks saamisel.

Seoses lasterikka pere toetuse suurenemisega muudetakse ka elatise arvutamist, mille kohaselt ei võeta edaspidi miinimumelatise arvutamisel arvesse lasterikka pere toetust. Muudatuse eesmärk on tagada, et lasterikka pere toetuse suurenemine ei vähendaks lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust. Kolme lapse puhul kasvab miinimumelatise summa selle mõjul 130 euro võrra. Lapsi peamiselt kasvatava vanema võit peretoetuste suurenemisest ja elatise valemi muutmisest on praegusega võrreldes 470 eurot kuus. Võrdluseks, koos elavate perede võit peretoetuste suurenemisest on 340 eurot kuus.