R, 9.12.2022

8-aastane poiss nuttis külma käes maas, kuid ükski täiskasvanu ei peatunud – abi saabus üllatavast kohast

Marju Rõmmel
, naine.postimees.ee tegevtoimetaja
8-aastane poiss nuttis külma käes maas, kuid ükski täiskasvanu ei peatunud – abi saabus üllatavast kohast
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 2
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Kõik sai alguse sellest, et Soomest Piikkiöst pärit kaheksa-aastane Urho Haapakoski läks koos venna ja sõbraga toidukohta süüa ostma. Sealt edasi mindi koolihoovi mängima, kirjutab is.fi.

Väljas hakkas tibutama ja teised poisid tahtsid koju minna, kuid Urho tahtis jääda mängima. Poistel tekkis tüli, mille tulemusena jätsid teised poisid Urho rahule ja lahkusid. Urho jäi üksi koolihoovi nutma.

«Urho on tundlik poiss, kes hakkab kergesti nutma,» kirjeldab ema Heidi.

Poisil oli seljas ainult õhuke jope. Tal polnud mütsi, kindaid ega õuepükse, sest nende esialgne eesmärk oli kiirelt ainult toidukohast läbi käia. Tal polnud ka telefoni, et koju helistada.

Kooliõuel märkas napis riietuses poiss, et tal on tohutult külm ning jalad ei kanna teda enam. Täiskasvanud kõndisid mööda, kuid nad ei sekkunud maas nutva lapse raskesse olukorda.

Koolihoovist käis läbi ka kolm rattaga sõitvat kuuenda klassi poissi. Nad nägid, et nutva poisi läheduses on täiskasvanud ja arvasid alguses, et osa neist on Urho vanemad. Kui täiskasvanud nutvast lapsest möödusid, läksid kuuenda klassi poisid Urho juurde ja küsisid, mis lahti.

Poisid küsisid, kus Urho elab, mispeale poiss neile aadressi andis. Poisid vaatasid Google Mapsist täpset asukohta ja selgus, et kodu on paari kilomeetri kaugusel. Poisid otsustasid tegutseda nii, et üks poistest jäi Urhole seltsi jkaks läksid ratastega abi paluma.

«Poisid tegutsesid tõeliselt kiiresti. Eriti vahva oli see, et nad olid teinud tegevusplaani, et üks jääb Urho juurde ja kaks lähevad abi otsima,» kirjeldab ema.

Kui kaks poissi Urho kodu ukse taha jõudsid ja uksekella lasid, pakkis ema Heidi nooremad lapsed kiiresti autosse ja Urhole sõideti koolihoovi järele. Urhol oli külm, aga ta ei nutnud enam. Teine poiss oli tema tuju üleval hoidnud, nad ajasid juttu ja Urho sai poisi nutitelefoniga mängida.

«Urho oli autosse istudes täiesti külmunud ja värises,» meenutab Heidi. Koju jõudes läks poiss kohe kuuma duši alla ja teki alla sooja. 

Urho koolimaja poole vaatamas:

Naise sõnul päästis päästis tema poja kolme poisi otsustav tegutsemine. Kahjuks unustas ta sel hetkel päästjate nimesid küsida, samuti ei jõudnud ta poisse tänada. Heidi kirjutas Piikkiö Facebooki gruppi ja küsis, kas keegi tunneb ära need kolm poissi. Üks ema võttiski temaga ühendust. Heidi kinkis poistele tänutäheks maiused.

Naise meelest on kuidagi šokeeriv, et täiskasvanud kõndisid üksinda nutvast lapsest mööda, pööramata talle mingisugust tähelepanu. Ja need kolm poissi märkasid täiskvasvanute hoolimatust. Veelgi tänuväärsem on see, kuidas lapsed keerulises olukorras vastutava rolli võtsid.

Märksõnad
Tagasi üles