Kuidas leida tasakaal aja ja raha vahel?

Foto: SCANPIX

Ardo Reinsalu kirjutab ajajuhtimisblogis ajajuhtimine.ee ajast ja rahast ning sellest, kuidas nende vahel tasakaalu leida.

«Aeg on raha» kõlab levinud ütlemine. Esmapilgul kahtlemata tõsi – nii rahal kui ajal on sarnaseid omadusi. Nad mõlemad on piiratud ressursid, neid saab kulutada, neid saab raisata.

Teisalt erineb aeg rahast mõnede oluliste väärtushinnanguid mõjutavate tegevuste poolest. Aega saab nimelt kulutada raamatu lugemiseks, sõpradega vestlemiseks, perega koos olemiseks, sportimiseks, ehk siis tegevustele, mis ei mõjuta niivõrd sinu finantsolukorda, vaid pigem lisavad midagi vaimsele ja füüsilisele tervisele, rahulolule ja suhetele.

Nagu paljudes asjades, on ka raha ja aja omavahelises suhtes vajalik tasakaal. Tasakaal, mis sõltub iga inimese konkreetsetest väärtushinnangutest ja vajadusest. Kas ma kulutan oma aega selleks, et teenida raha? Või ma kulutan raha selleks, et saada juurde vaba aega?

Meie ümber on hoiatavaid näiteid nii ühest kui teisest äärmusest. Ühelt poolt 80ndatest pärit töötan-16-tundi-päevas-mentaliteet, kus kannatavad suhted lähedastega, halveneb tervis ja suureneb stress. Teiselt poolt äärmuslik kõige materiaalse põlgus, mis võib viia ühiskonnast eraldumiseni.

Kuidas siis leida endale sobiv tasakaal?
 
Ratsionaalsete ja kalkuleeritud meetodite eelistajatele on olemas lihtne arvutus, kuidas otsustada enda raha või aja kulutamise suhtes. Oletame, et oled FIE või lihtsalt enda töömahtu ise korraldav töötaja. Oma sissetuleku põhjal on võimalik välja arvutada tunnihind, mida makstakse sinu osutatavate teenuste eest.

Oletame, et see on 4 EUR tunnis kätte. Seda meetodit järgides peaks nüüd teistelt sisse ostma kõik tegevused, mida on võimalik sama kvaliteediga osta vähemaga kui 4 euroga tunnis. Sest ostes näiteks sisse 3 euro eest tunnist koristusteenust, vabaneb sul endal sama aeg teenuse pakkumiseks, mis toob sisse 4 eurot.
 
Kui ülalnimetatud meetodit saab peamiselt kasutada tööalase aja planeerimiseks, siis alternatiivkulu lähenemine sobib ka isikliku aja korraldamiseks. Oletame näiteks, et plaanisid õhtul trenni minna, aga lähed hoopis kinno. Otsustades kinokülastuse kasuks, on selle otsuse alternatiivkulu trennist ilmajäämine. Valides trenni, oleks alternatiivkuluks kinoelamusest loobumine. Kumb on siis olulisem?

Siinkohal ei olegi õiget vastust, kuna see sõltub inimesest, olukorrast, huvidest, soovidest, väärtushinnangutest ja millest iganes. Küll aga on oluline pidada silmas, et kõikidel tegevustel ja otsustel on olemas alternatiivkulu!

Kui ma jään õhtul tunniks ajaks kauemaks tööle, siis on alternatiivkulu näiteks tund kvaliteetaega perega. Või kui ma otsustan töö juures Youtube’i videosid vaadata, milline on alternatiivkulu tegemata töö osas? Aeg on piiratud ressurss ja ühe tegevuse valimisel jäävad mitmed teised tegemata.
 
Kolmas lähenemine aja ja raha kulutamiseks on investeeringutasuvuse arvutamine. Sõna on keeruline, aga idee lihtne. Võtame näiteks raha kulutamise – uue auto või korteri vahel otsustades valime pigem korteri, kuna korter «jääb pikemaks ajaks» ja «on minu oma» ehk siis suurendab minu varandust. See on muidugi lihtsustatud lähenemine, aga näitena ehk sobib.

Aja kulutamisel peaks lähtuma samast loogikast – kui ma kulutan oma vabast ajast tunnikese mingile tegevusele, kas minu «väärtus» on pärast suurem? Kas ma olen mingi teadmise või kogemuse võrra rikkam? Vaadates õhtust seebiseriaali saan küll meelelahutusliku kogemuse, aga kas see suurendab minu elukvaliteeti ka pärast saate lõppu?

Kui kulutan sama aja näiteks mind huvitava hobiga tegelemisele või arendava raamatu lugemisele (või arendava telesaate vaatamisele), pakub see mulle nii meelelahutust kui ka suurendab minu teadmiste ja kogemuste «investeerimisportfelli».

Rusikareegel ütleb, et mingi uue teadmise või oskuse või eriala omandamiseks kulub ligi 1000 tundi. Mõelgem siis, et kas kulutada aega tegevustele, mis lihtsalt viidavad meie aega, või tegevustele, mis on investeering iseendasse?!