Janek Mäggi palgalõhest: raha saab tulla ainult kellegi teise arvelt

Suhtekorraldaja Janek Mäggi Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Kommunikatsioonibüroo Powerhouse juhataja ja konsultant Janek Mäggi rääkis tänasel Euroopa Parlamendi infobüroos toimunud palgalõhe teemalisel debatil, et kui me tahame, et naised saaksid rohkem palka, siis peame paratamatult mõtlema ka sellele, et raha saab tulla ainult kellegi teise arvelt.
 

Nii arvas ta, et alustuseks võiks vältida ülemakstud mehi (kuid ka naisi!). Mäggi lisas, et oma 15-aastase kogemuse juures tööandjana on ta näinud, et naised on meestest tublimad töötajad.

Küll aga vaidles ta vastu levinud väitele, justkui naised ei oskakski raha küsida. Ehkki Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni president Pille Ruul tõi välja numbri, et täpselt sama kvalifikatsiooniga naine küsib ise mehest 20-40 protsenti madalamat palka, tõi Mäggi näite oma hiljutisest kogemusest uute töötajate värbamisel, kus naiskandidaadid olevat küsinud meestest enam palka, kuid ei saanud seetõttu seda tööd. Seejuures märkis Janek, et kui enda alaväärtustamine on ohtlik, siis on seda ka enda üleväärtustamine.

Kuid kui vanades stereotüüpides kinni olles kiputakse arvama, et naisel on nii või naa mees ja selle tõttu ei peagi ta justkui eriti palju ise teenima, siis võib tänapäeva Eesti ühiskonnas naiste suurema palga küsimine tuleneda mitte vaid soovist olla võrdne, vaid ka sellest, et ollakse sunnitud hoopiski üksi hakkama saama.

Ka Mäggi tõdes, et Eestis on perekond suhteliselt nõrk ning kui moodsas ühiskonnas kestab «püsisuhe» 2 kuud, siis ei saagi laste kasvatamise osas teise poole peale lootust panna.

Samuti tuletas ta meelde, et üheks suureks probleemiks on Eestis meeste puudus - 100 naise kohta on meil tema sõnul vaid 85 meest. Mäggi tõdes, et meil ei ole mehi ja need, kes meil on, elavad maal, joovad, on koledad, vastikud ja õllekõhuga. Naised aga elavad Tallinnas, on haritud, töötavad, neil on auto ja telefon ja nad ei taha neid mehi, ütles Mäggi lihtsustatult olukorda illustreerides.

Kommunikatsioonieksperdil õnnestus esile kutsuda nii debatil osalenud kui ka saalis viibinud naiste pahameel, kui ta rääkis enda perekonnamudelist. Mäggi ütles, et tema peres on otsustatud, et see, kes suudab rohkem raha koju tuua, teebki seda, mis tähendab, et naine saab rahulikult kodus lapsi kasvatada. Abikaasale kuulub Janeki sõnul pool sellest, mis tema teenib, ehkki ta ei pea selleks midagi tegema.

Loomulikult tekitas viimane väide vaidluse, kas naine ise on sellise olukorraga rahul ning kas ikka on nii, et ta ei pea midagi tegema, või peab hoopis mehe heaks orjama? On ju teada, et naised panustavad Eestis meestest märksa enam kodustesse töödesse ning seda panust tihtipeale ei väärtustata...  (Mäggi aga märkis, et ta teeb ise väga hea meelega kodus süüa ja peseb ka nõusid.)

Samuti tekkis küsimus, mis saab sellistest kodustest naistest, kellel mees võimaldab tööl mitte käia, kui nad ühel hetkel jäävad siiski üksi ning on sunnitud tööle minema.