Naisi kujutav kunstnik Julia SH: pooled minu tööd on interneti jaoks liiga paljastavad
/nginx/o/2022/06/14/14625591t1h411a.jpg)
19. september 2022, 14:09
Eelmisel nädalal avati Fotografiskas FFL - Fotografiska For Life erinäitus, mis keskendub psüühilise erivajadusega inimestele. Näitusel eksponeerivad oma töid kolm kunstnikku, kellest üks on rootsi fotograaf Julia SH. Postimees Naisel õnnestus Juliaga ühendust võtta ja tema loomeprotsessi kohta lähemalt uurida.
Julia SH on sündinud Rootsis, täpsemalt Stockholmis, kus ta veetis esimesed kaheksateist aastat oma elust, enne kui kolis Londonisse, et jätkata kunstiõpinguid. Juliat on alati paelunud naise keha, kuid ka üldiselt inimkuju kõigis selle variatsioonides. Huvi kasvas pärast kolimist Ameerika Ühendriikidesse, kus alastus, keha ja selle käsitlemine on väga kontroversiaalsed teemad.
Alates 2012. aastast on Julia loonud teoseid, millel on kujutatud teemasid nende sisemise väärtuse, mitte esteetilise atraktiivsuse tõttu. Tal on kirglik soov anda platvorm nii erineva soo, seksuaalse orientatsiooni, rassi, rahvuse, vanuse kui ka võimetega inimestele. Julia pildid jäävad sageli skulptuuri ja maalikunsti piirimaile ning neid käsitletakse tihti nii, nagu oleks need loodud mitte-fotograafilises meediumis.
Olete loonud 10 aastat kunstiteoseid, mis pole klassikaliste vaadete järgi kuigi esteetilised. Kuidas on ühiskonna suhtumine nendesse aastakümnega muutunud?
Minu hinnangul on olukord varasemast hullemaks läinud. Oleme murdepunktis: kas võtame omaks terviklikuma vaate esteetilisele atraktiivsusele, mis pole nii kindlalt määratletud kui praegune, või kitsendame ideaale veelgi, kuni nende all laguneme. Vaadates, kui palju me ühismeedia kontodel enda fotodega vaeva näeme, peame uuesti hindama, kes ja millised me tegelikult oleme. See on huvitav aeg, kuid tunnen ka suurt kergendust, et ma pole enam teismeeas ja kergesti mõjutatav.
Iluideaale on küll pealtnäha laiendatud, aga päriselt aktsepteeritavaid omadusi jääb paraku järjest vähemaks. Sellest on tõepoolest kahju.
Eks iga põlvkond on tundnud, et oleme mingil hetkel olnud ühiskonna kokkuvarisemise äärel. Kuna füüsilise ilu kõrval on maailmas palju olulisemat, on naeruväärne, kui palju me sellele tähelepanu pöörame. See meenutab mulle veidi aega, mil aktsiaturg ja krüpto pandeemia kõrgajal ülipopulaarseks muutusid, kui inimesed tuleviku osas ebakindlad olid. Loodan, et muutume tulevikus ilu mõiste suhtes pragmaatilisemaks, sest see annaks meile tagasi palju kaotatud aastaid, mille veedame muretsedes selle üle, kas oleme piisavalt head või mitte.
Olete osa SH / Sadleri loomingulisest duost. Kas teie kunstilised nägemused põrkuvad mõnikord?
Mulle meeldib loomeinimestega koostööd teha ja töötamine Nic Sadleriga on teretulnud puhkus ühemehe-show'st, kus ma tavaliselt olen vastutanud nii kontseptualiseerimise, pildistamise kui ka järeltöötluse eest. Niciga genereerime peamiselt ideid, mis puudutavad ilustandardeid, kuid kasutame nende asjade visuaalset keelt, mille vastu me oleme. Oleme loovuse osas vastanduva taustaga (minu valdkond on kujutav kunst, temal aga filmikunst), seega täiendame üksteist hästi. Nic on meist kahest ekstravertsem ja tehnilisem ning keskendub sageli teose väljanägemisele, kui mina kaldun rohkem aega kulutama kontseptualiseerimisfaasis.
Kes või mis teid inspireerib?
Inspiratsiooniallikaid on nii palju – sageli pole need isegi fotograafiaga seotud. Julgen kindlalt väita, et tass kanget kohvi ja saun viivad mind nii inspiratsiooni kui ka muuseumide ja kunstigaleriide poole. Armastan Bruce Gildeni vabandamatust, Rineke Dijekstra toorust ja haavatavust ning Lars Tunbjörki kõledaid ruume. Samuti on mulle südamelähedased multimeediakunstnik Pierre Huyghe’i ja performance’i-kunstnik Tehching Hsiehi tööd.
Usun, et kõigil neil kunstnikel on imetlusväärne viis tavapärast ootamatult ja mõtlemapanevalt uuesti tutvustada. Ma suhestun kunstiga, mis võimaldab mul tunda, et piilun meie igapäevaelu simultaansesse, sõnadeta dimensiooni.
Olete andnud platvormi alaesindatud kehatüüpidele ja subkultuuridele. Kust leiate oma kaunid modellid?
Kui ma pildistamisega tegelema hakkasin, oli see kombinatsioon soovitustest ja Craigslisti reklaamidest, kuid asi muutus huvitavamaks, kui kohtasin oma muusat ja kolleegi Angelina Duplesiat. Tänu meie koostööle on enamik modelle, kellega hetkel töötan, minu poole otse pöördunud. Siiski olen uutele modellidele endiselt avatud ja leian neid vahetevahel sotsiaalmeediast.
Instagramil on kombeks tembeldada paljastavamad fotod kiirelt sobimatuks ja need eemaldada. Kas ka teil on sellega probleeme olnud?
100%. Alati on õnnemäng, kas isegi minu tsenseeritud piltidel lastakse voogu jääda või mitte. Arvan, et on vaid aja küsimus, millal mu konto kustutatakse. Pool minu töödest on juba sobimatuks arvatud ja maha võetud. Seetõttu uuendan oma veebisaiti regulaarselt, kus saab vaadelda minu töid nii, nagu need olid ette nähtud.
Julia SH eksklusiivselt FFL näituse jaoks loodud tööd:
Näitus sündis koostöös Fotografiska ja Sotsiaalministeeriumiga ning selle eesmärk on näidata, et meie kõigi elud on vahel tavalised ja vahel erilised olenemata erivajadustest.