Teadur tundis rõõmu ka selle üle, et linnapilt pakub täna rohkem võimalusi sportimiseks. «Juurde on tulnud kergliiklusteid. Ka täiskasvanute liikumises on see tunda andnud. Tekkinud on uusi mänguväljakuid, välijõusaale ning rulaparke. Laste enda vabaaja harrastused on võrdlemisi aktiivsed,» sõnas ta.
«Uuringutest selgub, et 66% lastest käib vabal ajal sporti harrastamas, olgu selleks tantsuringid või siis teised sarnased liikumisharrastused. Ja teevad seda kindlasti mitu korda nädalas. Uuringus läheb spordina arvesse, kui laps liigub vähemalt tund aega, mõõduka või tugevama intensiivsusega rütmis. Päris rahulik kõndimine sellesse arvestusse ei lähe,» lisas ta.
Spetsialist kinnitas, et inimesel on endal tunde järgi keeruline hinnata, kas ta teeb päeva jooksul tund aega tempokat tegevust või mitte. «Seetõttu tulevadki appi täpsemad mõõtmise vahendid. Need loevad päeva jooksul kokku, kui kaua ja kiiresti sa liikusid. Nii saab täpsed andmed ja mõnele on täitsa üllatus, kui saab teada, et ta liigub üsna laisalt. Teine on jällegi üllatunud selle üle, et ta liigubki nii palju, kui tarvis,» lisas Riso.
«See tund liikumist ei pea toimuma järjest - sobib ka jupikeste kaupa päeva jooksul. Kui tegevus tervele päevale hajutada, siis tund pole üldse mitte liiga pikk aeg ja peaks mahtuma iga inimese päevakavasse. Selleks, et seda eesmärki saavutada, et pea spetsiaalselt olema spordiklubi liige,» sõnas ta.
See, et tänapäeva noored liiguvad vähem, ei ole sugugi uue põlvkonna enda süü. «Me ei saa lapsi süüdistada selles, et miks nad on nii- või naasugused. Nad saavad ju kasvatuse ja täiskasvanud on eeskujuks. Kodune eeskuju on määrav. Leian, et juba lasteasutustest peaks juhendama päris väikeste laste vanemaid, et nad oma laste aktiivsusele rohkem tähelepanu pööraksid. Aktiivne tegevus ei pea ainult liikumis- või sporditunnis toimuma. Ka kodus, vabal ajal võiks ühiselt rohkem väljas käia ja aktiivne olla,» rääkis Tartu Ülikooli liikumisharrastuse teadur Eva-Maria Riso.