R, 30.09.2022

Värsked uuringud näitavad, et Eesti lapsed liiguvad üha rohkem

Raadio Elmar
Värsked uuringud näitavad, et Eesti lapsed liiguvad üha rohkem
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 1
Foto: Shutterstock

Eesti lapsed ja noored liiguvad rohkem kui kunagi varem. Kuid tase on Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustega arvestades endiselt madal. Raadio Elmar hommikuprogrammis käis sel teemal rääkimas Tartu Ülikooli liikumisharrastuse teadur Eva-Maria Riso. 

«Arvepidamise süsteem, mida me teadlastena kasutame, loodi 2014. aastal Kanadas. Selle raames hinnatakse kümnekonnas valdkonnas laste- ja noorte liikumisaktiivsust ja võimalusi. Uurime näiteks, kuidas on aktiivsuse harrastamine loodud koolides ja vabal ajal. Olulisel kohal on ka vanemate tugi. Valdkondi on mitmeid ja seda hinnatakse iga paari aasta tagant,» märkis liikumisharrastuse teadur Eva-Maria Riso. 

Antud metoodika järgi juhindub 60 riiki üle maailma. «Kõik peavad arvet ühte moodi. Arvesse võetakse ka statistikaameti näitajaid ja mitmesuguseid üleriiklikke uuringuid. Igas riigis töötavad töögrupid, et võimalikult objektiivselt kõik andmed kätte saada, andmeid omakorda hinnatakse ja arvestusse valitakse välja kõige usaldusväärsem info,» sõnas Riso.

«Eestis on antud info kallal töötanud Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli inimesed, samuti ministeeriumite esindajad ning Tervisearengu Instituut. See on suure kollektiivi ühine töö. Numbrid näitavad, et lapsed ja noored liiguvad rohkem. Kui küsida laste endi käest tagasisidet, siis näeme, et 58% lastest liigub enda meelest piisavalt,» rääkis Riso. 

Objektiivselt uuringutele peale vaadates, saab järeldada, et üle pooled Eesti lastest liiguvad piisavalt. «Eelmise mõõtmisperioodi juures jäi see näitaja 30% juurde. Olukord on tõepoolest paranenud. Kuid me ei saa peatuma jääda - kindlasti saab olukord veelgi paremaks minna,» märkis Tartu Ülikooli teadur.

«Koolides on läinud elu aktiivsemaks. Meil on liikuma kutsuvate koolide võrgustik, kus koolid hoolitsevad selle eest, et lapsed saavad päeva jooksul rohkem liikuda ja väljas käia. Jälgitakse, et oleks piisavalt mängu- ja spordivahendeid. Eesmärgiks on seatud see, et iga päev oleks midagi aktiivset teha. Pikas plaanis hakkab selline tegevus hästi mõjuma,» lisas Riso.

Teadur tundis rõõmu ka selle üle, et linnapilt pakub täna rohkem võimalusi sportimiseks. «Juurde on tulnud kergliiklusteid. Ka täiskasvanute liikumises on see tunda andnud. Tekkinud on uusi mänguväljakuid, välijõusaale ning rulaparke. Laste enda vabaaja harrastused on võrdlemisi aktiivsed,» sõnas ta.

«Uuringutest selgub, et 66% lastest käib vabal ajal sporti harrastamas, olgu selleks tantsuringid või siis teised sarnased liikumisharrastused. Ja teevad seda kindlasti mitu korda nädalas. Uuringus läheb spordina arvesse, kui laps liigub vähemalt tund aega, mõõduka või tugevama intensiivsusega rütmis. Päris rahulik kõndimine sellesse arvestusse ei lähe,» lisas ta.

Spetsialist kinnitas, et inimesel on endal tunde järgi keeruline hinnata, kas ta teeb päeva jooksul tund aega tempokat tegevust või mitte. «Seetõttu tulevadki appi täpsemad mõõtmise vahendid. Need loevad päeva jooksul kokku, kui kaua ja kiiresti sa liikusid. Nii saab täpsed andmed ja mõnele on täitsa üllatus, kui saab teada, et ta liigub üsna laisalt. Teine on jällegi üllatunud selle üle, et ta liigubki nii palju, kui tarvis,» lisas Riso.

«See tund liikumist ei pea toimuma järjest - sobib ka jupikeste kaupa päeva jooksul. Kui tegevus tervele päevale hajutada, siis tund pole üldse mitte liiga pikk aeg ja peaks mahtuma iga inimese päevakavasse. Selleks, et seda eesmärki saavutada, et pea spetsiaalselt olema spordiklubi liige,» sõnas ta.

See, et tänapäeva noored liiguvad vähem, ei ole sugugi uue põlvkonna enda süü. «Me ei saa lapsi süüdistada selles, et miks nad on nii- või naasugused. Nad saavad ju kasvatuse ja täiskasvanud on eeskujuks. Kodune eeskuju on määrav. Leian, et juba lasteasutustest peaks juhendama päris väikeste laste vanemaid, et nad oma laste aktiivsusele rohkem tähelepanu pööraksid. Aktiivne tegevus ei pea ainult liikumis- või sporditunnis toimuma. Ka kodus, vabal ajal võiks ühiselt rohkem väljas käia ja aktiivne olla,» rääkis Tartu Ülikooli liikumisharrastuse teadur Eva-Maria Riso.

Kuula intervjuud SIIN.

Märksõnad
Tagasi üles