Karin jagas soovitusi, mil moel end noorpere tegemistega kursis hoida. «Meil on Messengeri grupp, eraldi loodud just oma pere vestluse jaoks. Reisin laste ja lastelastega koos, ka iga reisi jaoks on meil eraldi grupp loodud - see, kes kaasa ei tule kaasa, sinna mõistagi ei kuulu. Kui keegi tülitseb, siis ta võib grupist lahkuda, minu kümneliikmelises peres juhtub ka seda. See käib elu ja maailma tegemiste juurde. Aga üldiselt, me käime hästi tihedalt läbi,» rääkis ta.
Karin lisas, et kui on nii toredad lapsed, pole sõpru vajagi. «Mul on neli last. Tütred on vanuses kolmkümmend ja kakskümmend üheksa. Väike Matu, mu suurem lapselaps on juba kümme. Oleme väga tihti koos ja käime ringi. Mul ei olegi enam aega, et koos sõpradega välja minna. Mu lapsed asendavad sõpru ja nendega on ühtlasi ka huvitav! Nad näevad maailma teisiti. Mis ma ikka kuulan omavanust naist, tean niigi tema muresid. Mul on kodust võtta erivanusest ja erinevatest eakriisidest noori ja kriise on mõistagi palju. Tänapäeval on ju nii populaarne suhtumine - sa ei saa isegi kurb enam olla, kohe on depressioon. Kui mu vanemad tütred mind ära tüütavad, siis on ka noorem kontingent, kellega suhelda. Nendega on eriti mõnus pühapäeva hommikuti,» naeris noor vanaema.
«Leidub vanaemasid, kes tahavad, et vanaemaks neid ei nimetataks. Mul on nii uhke tunne, kui kümneaastane Matu hüüab üle tänava: «Memm, kus sa lähed!». Tütred kutsuvad mind emmeks, lapselapsed memmeks,» teatas ta.