Teadlased hoiatavad: kui käed kätekuivatisse pistad, pead riskima sellega

Foto: Shutterstock

Avalikesse tualettruumidesse paigaldatud kätekuivatid võivad olla paberist keskkonnasõbralikumad, kuid sellegipoolest neid sageli välditakse. Tuleb välja, et lisaks suuremale ajakulule kaasneb nendega ka oht tervisele.

Connecticuti ja Quinnipiaci ülikoolide teadlased on veendunud, et avalikes tualettruumides olevad kätekuivatid võivad õhust baktereid ligi tõmmata ja paisata need masina kasutaja äsja pestud kätele.

Et enda hüpoteesis veenduda, viisid teadlased läbi katse Petri tassidega. Petri tassid, mis seisid tavapärase vannitoaõhu käes, kasvatasid ainult ühe või mitte ühtegi bakterikolooniat. Seevastu need Petri tassid, mis puutusid kokku kätekuivati kuuma õhuga kasvatasid kuni 254 bakterikolooniat.

Kas bakterid paljunesid kätekuivatis või tõmbas soe õhk need sinna? Teadlased jõudsid järeldusele, et suurem osa kätekuivatite bakteritest oli pärit pesuruumi õhust. Õnneks ei põhjusta enamik avastatud mikroobidest tervetel inimestel haigusi. Mõned vannitoabakterid põhjustavad infektsioone ainult haiglas viibivatel või nõrga immuunsüsteemiga inimestel.

Et bakterite vannituppa kogunemist vältida, tuleks käsi ikkagi kuivatada, kuna pärast pesemist mitte kuivatamine aitab bakteritel ellu jääda. Paberrätikud on kõige hügieenilisem viis käte kuivatamiseks. Sel põhjusel on nende kasutamine tervishoiuasutustes juba rutiinne.

Kätekuivatit tuleks seega vältida, ehkki ei tasu ka liialt muretseda: pole kuigi tõenäoline, et korjad üles tõsise patogeeni. Otsene kontakt teiste inimestega on palju tõenäolisem viis nakkus endale saada.