Grete Kullil on üllas eesmärk. Ta veab vabatahtlikuna Vaimse Tervise Klubi. Neiu on ka ise omal ajal vaimsete probleemidega kokku puutunud, seetõttu ta teab eriti hästi, mil moel saavad abivajajad end teadlikult aidata. Mida klubi tegevuse raames korraldatakse ja kes on sinna oodatud?
Noorte vaimse tervise klubi eestvedaja: tähtsaim samm on probleemi teadvustamine
«See klubi on suunatud eelkõige noortele ja ettevõtmisel on üsna lihtne põhjus. Olen ise kogenud vaimse tervise probleeme. Tunnen, et noored vajavad midagi enamat, kui seda, mis minul toona võtta oli,» märkis Grete Kull raadio Elmar päevaprogrammis.
Kull lisas, et esimene vajalik samm on olukorra teadvustamine. «Oluline on probleemi märkamine - minu puhul tuli see teiste poolt. Esmalt, oma probleemidest ja muredest tuleb teadlik olla. Tähtis on ka asjaga edasi liikuda - sa pead sammu võtma, et abi küsida. Olgu selleks psühholoog või keegi teine. Tasub meeles pidada, et abi küsimine on väga okei,» rääkis ta.
«Tänapäeva maailmas on vaimsed probleemid teatavasti üsna levinud ja see pole ammu enam mingi tabu teema. Paljud käivad psühholoogide või psühhiaatrite juures. Esmalt tuleb leida see inimene, kellega sa tunned end hästi ja kellele saab rääkida asjadest, ilma et peaks kartma. Võimalusi on mitmeid...olgu selleks ema, õpetaja, noorsootöötaja või keegi teine,» märkis ta.
Kull märkis, et paljudel noortel pole oma vanematega head suhted ja see tingib abi küsimise väljaspool kodu. «Sellistel juhtudel on ema või teised pereliikmed abipakkujatena välistatud. Kuid saab pöörduda ka näiteks õpetaja, tädi või vanaema poole. Ükskõik, kelle poole! Leia see inimene, kellele saad oma asjadest rahulikult rääkida. Äkki märkab abivajaja, et peale jutuajamist polegi hirm enam nii suur kui enne,» sõnas ta.
Grete Kull täpsustas, et Vaimse Tervise Klubi on omaalgatuslik projekt, mis on suunatud eelkõige noortele alates 13. eluaastast. «Kuid alati on oodatud liituma ka nooremad. See klubi tegeleb tasuta organiseeritud loomingulise tegevuse pakkumisega. Kui noor tuleb kohale, siis tal on olemas keskkond, kus ta tunneb end hästi. Teda ei survestata ega panda kuidagi pinge alla. Mingeid kontrolltöö küsimusi ei esitata,» lisas ta.
«Noor võib meie klubisse tulla juba kohe peale kooli. Kui ta tahab kasvõi terve tund vait olla, siis ta võib seda teha. Kui ta ei taha loomingulist tegevust parasjagu kaasa teha, siis kohapeal istumine on samuti okei. Iga nädal on meil üks tegevus, mida teeme kõik koos,» sõnas Kull.
Klubitegevuse raames korraldatakse ka erinevaid vestlusringe. «Räägime väga erinevatel teemadel. Olgu selleks ülemaailmne kilpkonna päev, meie tunded või tervis. Noored on asjadest tegelikult väga teadlikud ja nad ka julgevad küsida. Mu isa on maininud, et kakskümmend aastat tagasi nendest asjadest üldse ei räägitud, täna on noored väga teadlikud,» sõnas klubi eestvedaja.
«Väga oluline on ju teada, mis su sees toimub. Noored tahavad, et asjad lähevad paremaks. Kõige suurem probleem tundub hetkel olevat sotsiaalmeedia ja üldse sotsiaalne elu,» rääkis Grete Kull raadio Elmar päevaprogrammis.
Kuula täispikka intervjuud SIIN.