Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

KAS KA SINA? Just nii paljud eestlased säästavad raha koolitarvete ostmiseks

Copy
Artikli foto
Foto: Shutterstock

Hinnatõus ja inflatsioon paneb ka koolilaste vanemaid mõtlema, kuidas vastutustundlikult tarbida ja kooli algusega seotud kulutused üle elada. Eksperdid jagavad nippe, kuidas nutikalt koolikaupu soetada, et rahakotti auku ei jääks.

«Praeguses majandusolukorras tunnevad paljud, et kulusid on vaja koomale tõmmata, ning ostud mõeldakse rohkem läbi või lükatakse edasi. Siiski on koolikaupade ostmine üsnagi vältimatu kulutus, et lapsed uuele kooliaastale muretult vastu saata. Seetõttu tasub juba varakult mõelda, mida ja kuidas osta – kas kõike on tarvis soetada ühe korraga või saab oste ajatada,» ütles Inbanki ostude finantseerimise toodete juht Helena Raud.

Kristiine ja Rocca al Mare keskuste tarbijauuringust selgus, et peamine kooli alguse stressiallikas on seotud kulutustega koolitarvetele: 50 protsenti vastajatest tunneb, et suured kulutused koolikaupadele jätavad rahakotti augu. Kristiine ja Rocca al Mare keskuste juhi Kristjan Maaroosi sõnul võib oodata, et inflatsioon ja praegune majandusolukord mõjutavad koolikaupade tarbimist. «Tarbijad tunnevad, et kulutused koolitarvetele on suured. Seepärast on põhjust uskuda, et sel aastal tehakse emotsioonioste vähem ning kulutused koolikaupadele mõeldakse rohkem läbi,» lausus Maaroos.

Uuringu tulemustest selgus, et enamasti ostetakse ainult neid koolitarbeid, mida päriselt vaja on, ja siis, kui neid vaja on, ning tarbijate finantskäitumine koolitarvete soetamisel palju ei muutu. «Vaid kümme protsenti vastajatest säästab raha spetsiaalselt koolitarvete ostmiseks,» selgitas Maaroos.

Hoia silm peal sooduspakkumistel

Maaroosi sõnul on pea kõikides kaubanduskeskustes ja kaupluste kettides augustis ja septembris koolikampaaniad ja sooduspakkumised. «Need on heaks võimaluseks soodsama hinnaga koolikaupu soetada, mis kampaaniavälistel aegadel paraku kallima hinnaga müügis on. Ka uuringu tulemustest selgus, et üle poolte vastajatest hoiavad sooduspakkumistel silma peal ning soodushinnaga koolikaupu varutakse ka tuleviku tarbeks,» rääkis ta.

Jäta säästukonto puutumata

«Kuigi eestlaste säästupuhvrid on viimastel aastatel täitunud tõusvas joones, tasub võimaluse korral säästukonto või meelerahufond koolikaupade ostmisel puutumata jätta, sest seda võib vaja minna siis, kui midagi ootamatut juhtub,» soovitas Helena Raud.

Tema sõnul on erinevad makselahendused nutikas viis, kuidas oma ostud pikema aja peale ära jaotada, et koolikaupade ostmine hinge kinni ei tõmbaks. «Kui enamus krediitkaartidel on intressivaba periood kuni 45 päeva, siis lisaks krediitkaartidele on üha populaarsemaks saamas «osta kohe, maksa hiljem» lahendus,» tõi Raud välja.

Ajata ostud mõistliku perioodi peale

Tema selgitusel võibki pere eelarve rivist välja lüüa see, kui kõik vajaminevad asjad ostetakse ühes kuus. «Kuigi on mugav teha kõik ostud ühe korraga, siis pole see kuigi rahakotisõbralik ning «osta kohe, maksa hiljem» lahenduste võlu seisnebki ostude ajatamises. Näiteks saab ostu eest ilma ühegi lisatasuta tasuda järgmisel kuul või jaotada ostusumma kolme kuu peale maksmiseks. See on paindlik finantseerimisvõimalus nii ootamatute väljaminekute kui planeeritud ostude, nagu näiteks koolikaupade ostmise puhul,» sõnas Raud.

Ta lisas, et koolilapse riided või toasisustus ei ole väike väljaminek, eriti kui peres kasvab mitu mudilast, mistõttu on erinevad makselahendused hea võimalus kulusid optimeerida. «Näiteks, ostes augustis koolikaupasid 600 euro eest ning kasutades «osta kohe, maksa hiljem» lahendust, teed esimese 200-eurose makse septembris, teise oktoobris ja kolmanda novembris,» selgitas Raud.

Kristiine ja Rocca al Mare keskused viisid läbi koolikaupade tarbimisuuringu, et välja selgitada kooliõpilaste ja lapsevanemate tarbimisharjumused ja -ootused seoses kooli algusega. Tarbimisuuringu veebiküsitlus viidi läbi perioodil 27.06–10.07.2022. Uuringus osales 2366 Eesti elanikku, esindatud olid nii kooliõpilased, lapsevanemad kui ka hariduspersonal.

Tagasi üles