/nginx/o/2022/08/10/14751376t1h98fa.jpg)
Väikelaevad on muutumas eestlaste seas üha populaarsemaks ning põhjuseks võib pidada seda, et paljudele meeldib veeta oma vaba aega vee peal. Raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!» oli külas Peeter Kask Transpordiametist. Juttu oli lähemalt meie vete väikelaevadest ja nendega seonduvast liiklusest.
«Tõepoolest, väikelaevade populaarsus on meil Eestis kasvuteel ja vee peal aja veetmine on samuti üsna levinud viimasel ajal. Aga mis seal salata - tegevus on ju ka väga mõnus,» sõnas Peeter Kask Transpordiametist.
Kask tõi välja, et Eestis kantakse iga päev registrisse uusi väikelaevu. Millise sõidukiga aga väikelaeva näol tegemist on? «Väikelaev on veesõiduk, alates 2,5 meetrist kuni 24 meetrini. Antud mõõtude vahele jääb väga palju veesõidukeid: sõudepaadid, mootorpaadid ja purjejahid. Igat veesõidukit tuleks võtta eraldi, ka veeohutuse suhtes on need paadid täiesti erinevad,» rääkis ta.
«Võimsuse, kiiruse ja sõidukauguste regulatsioon on täiesti ära toodud. Teatud mootori võimsuse juures nõutakse meil väikelaevajuhi tunnistust. Väiksemate veesõidukite puhul seda aga ei nõuta,» sõnas Kask.
Millele tuleks aga tähelepanu pöörata enne kui lähed vee peale vaba aega veetma? «Merel on ohutus see kõige olulisem osa. Alati enne vee peale minekut tuleks veenduda, mis laadi veesõidukiga tegemist on. Samuti tuleks üle kontrollida, kas varustus on korras vastavalt paadi kategooriale,» märkis Transpordiameti esindaja.
«Reis tuleb alati korrektselt ette planeerida. Kui on võõras veekogu, siis on hea, et kaardil uuritakse vastav piirkond üle - kus on ohud ja kus on turvaline liigelda? Vee peal nalja teha ei saa,» rääkis ta.
Siseveekogudel on olemas ka kiirusepiirangute märgid. «Need on mõeldud ikka ohutuse pärast, et ei tekiks lainet. Näiteks, Emajõgi on küllaltki kitsas. Kui kaks paati teineteisest mööduvad, siis viisakas on kiirus maha võtta, et mitte teisi paate ohtu seada. Paadid on ju erinevate suurustega ja väiksema paadiga võib laine korral õnnetus juhtuda,» lisas Kask.
«Meie veekultuur õnneks areneb ja järjest vähem näeb inimesi, kes loobivad üle parda tühje pudeleid, suitsukonisid ja muud prahti. Ka laevavarustuse osas on nõutud, et sul peab olema koht, kuhu prügi panna. Kilekott või prügikast näiteks,» sõnas mees.
Piiriveekogudel on ette nähtud ka teavitusnõuded. «Piiriületusel peab ette teavitama piirivalvet. Ohutuse mõttes tuleks ka oma kodustele teada anda, et pikem retk on ees. Kaasas peab olema täis laetud mobiiltelefon ja kirjas peaksid olema mõningad olulised telefoninumbrid,» lisas Peeter Kask Transpordiametist.
Kuula intervjuud SIIN.
/nginx/o/2018/10/19/11509823t1hd378.png)