Mart Sander leiab inspiratsiooni ja teotahet kõikjalt: küll hauas jõuab puhata

Mart Sander. Foto: Kaader filmist

Sel nädalal sünnipäeva tähistava Mart Sanderi kohta ei öelda ilma asjata multitalent. Mees on oma oskusi näidanud nii muusikamaastikul, teletöös kui ka kirjanikuna leiba teenides. Raadio Elmar saates «See ei ole saladus» avaldas ta põneva detaili, millega on end kirjutanud väärikalt Eesti muusika ajalukku. Intervjuud vedas Henri Laumets. 

Mart Sander on aktiivne mitmel rindel ja tema tutvustamise juures võib palju suurepäraseid ning edukaid projekte välja tuua. Mees ise aga soovib, et ühel päeval räägib tema eest vaid hea nimi. «Ootan seda aega, mil minu kutsutakse lihtsalt tiitliga Sander. Nii, et Sander muutub tiitliks nagu vanasti olid näiteks suured primadonnad. Tänapäeval siis nagu La Peebo. Peebo on ise nagu institutsioon, selle nime ette ei peagi enam tutvustuseks ütlema mitte midagi muud,» muigas Mart Sander raadio Elmar saates «See ei ole saladus». 

Mees tunnistas, et käes on kiired ajad ja seda mitmel rindel. Energiat ning inspiratsiooni jagub tal rohkem kui küllaga. «Teate, küll hauas jõuab puhata! Ma üritan koguaeg midagi teha. Muidu hakkaks ju lihtsalt igav. Hetkel suvel on aga see asjaolu, et ma ei armasta eriti kuuma ja heledat valgust. Seega mind võib julgelt pidada talverõõmude inimeseks,» kirjeldas ta.

Sander naeris ja ütles, et oma loominguliseid projekte ei pea ta sugugi muusika- või filmitööstuse imedeks. «Seda oleks tõesti päris palju öelda. Tegelikult on ju nii, et asjaga on seotud olnud minu ema, mina ja paar sõpra. See on pigem butiiktööstus. Muusikat teen lihtsalt juba pikema staažiga - sellega olen seotud juba varajasest lapsepõlvest. Tööstuseks muutus asi siis, kui algas suuremate ansamblite aeg,» sõnas ta.

«Tavavaatajate jaoks on olnud mu ansamblid ilmselt üsna identsed. Modern Foxiga alustasin 17-aastaselt. Hiljem on saanud sellest Bel-Etage Swingorkester - mängime sama muusikat, kuid koosseis on suurem ja noorem. Kui ise vananed, siis peab end ümbritsema nooremate tegijatega...muidu vajub energia ära,» tunnistas ta.

Sander on oma karjääri jooksul avaldanud 25 heliplaati, kuid kohaliku plaadinduse ajalukku on ta end kirjutanud üsna märkimisväärse teoga. «Meie Modern Foxi poolt ilmus Eesti esimene CD. Meloodiad olid sel helikandjal peamiselt 30-ndatest, kuid olen seal esindatud ka ühe enda looga. See oli mu esimene teadlikult kirjutatud ja levisse saadetud pala. Laulu nimeks on «Kui mind hülgad, mulle naerata». See on esimene Eesti autori poolt loodud, eestikeelne ja Eesti esitaja poolt digitaalselt salvestatud pala. Vähemalt midagi olen kirjutanud Eesti muusika ajalukku,» naeris ta.

«Oma pika lavakarjääri puhul olen peamiselt esitanud teiste muusikat, just vanemaid teoseid. See on olnud minu tõeline kirg...mulle lihtsalt meeldib see. Kuid tegelikult olen ka ise loonud väga palju muusikat - näiteks lavateoseid, filmimuusikat ja kontsert ning vaimulikku muusikat. Ohtralt teoseid olen loonud oma bigband'ile. Olen jupikaupa seda materjali ka salvestanud, kuid läbi aastate pole leidnud head momenti autoriplaadi avaldamiseks. Nüüd aga tekkis see kaunis võimalus. Avaldasin nelja CD jagu seni avaldamata originaalloomingut. Kuulajateni tõin nüüd nii tantsulist bigbandi muusikat kui ka lava- ning filmimuusikat,» mainis ta.

Sander leiab, et suurem osa loomingust sünnib teadlikult. «Väga harva juhtub seda, et vaene kunstnik rähkleb kusagil inspiratsiooniküünises...külmas, näljas ja ise pihib oma muusikasse. Okei, võibolla Valgre puhul oli see nii. Kuid tegelikult on muusika ikkagi toode. Autor mõtleb oma teose läbi ja teab, et kuulaja ning vaataja tahab uskuda, et kunstnik pihib just talle. Tegelikult ju nii siiski pole. Need tohutud popstaarid, kes jätavad mulje, et on vaesed hipsterid ja lihtsad inimesed - me teame ju, et nende kodud on väärt kümneid miljoneid ning nad sõidavad ringi uhkete limusiinidega. Mis teha, tarbija tahab sellest kõigest petetud saada. Sama on ka meediaga. Kui näed pealkirju stiilis «siiralt aus pihtimus», siis tegelikult saad aru, et see on lapsik. Inimene ei lähe ju ise turuplatsile võõraste ette oma hinge lõhki käristama,» mõtiskles ta.

Uurisime saate käigus, kas Sander on saanud oma elu jooksul seda, mida ta on tahtnud ja on alati oodanud. «Siin tuleb teha nüüd mõtlik paus. Vastus on «jah ja ei». Aga...kes see ikka vastaks teistmoodi. Tahan siinkohal tuua näite oma klaveriõpetaja Erna Saare kohta. Ta saab peagi 99-aastaseks ja on tohutult vitaalne, kusjuures täiesti tegutsev pianist. Erna on kunstnikust abikaasa Johannes Võerahansu lesk ja lapsi tal ei ole. Tema eelmisel sünnipäeval räägiti lastest ja lapselastest ja keegi küsis, et kas Erna elaks oma elu teisti, kui saaks. Kõik ootasid vastust, et küllap oleks vanaproua endale lapsi tahtnud. Erna aga vastas, et kui ta saaks oma elu teistmoodi elada, siis võibolla ta poleks üldse abiellunud. Äkki ta oleks sellisel viisil keskendunud rohkem kunstile ja saanud selleks, kelleks oleks tahtnud saada. See oli natuke õudne hetk...sest tegelikult on ta kahtlemata ju vabariigi üks staažikamaid pedagooge,» lisas Sander.

«Mina võin siin oma elus mõelda, et palju on veel ees. Leian, et kirjaniku ja filmitegijana olen ma veel noor. Siin ei ole vanuselisi piiranguid. Kui ma oleksin aga 98-aastane, siis on väga vähe mõelda, et küll ma veel jõuan. Mina aga mõtlen hetkel koguaeg, et küll ma veel jõuan. Samas, keegi ei tea meist ette, kas tegelikult jõuame. Kõik võib ju lõppeda iga hetk,» sõnas mees.

Sander lisas, et on lapsest saati näinud ette, mis teda elus ees ootab. «Juba algklassides tahtsin saada muusikuks, filmitegijaks ja kirjanikuks. Ütlesin lapsena selgelt välja, et tahan saada Oscarit ja Nobeli preemiat. Need kaks viimast on saavutamata. Kõik muud asjad on mingil määral elust läbi käinud. Ma ei saa öelda, et ma ei oleks julgenud neid asju võimalikult julgelt katsetada ja hakkama saada,» sõnas ta. 

Millist nõu annaks Sander aga oma 18-aastasele minale? «Ma üritan vältida igasugust nõu andmist, elus üldiselt. Nõuanne on tohutult suur vastutus ja see on liiga individuaalne. Nõuandjaid ja arvamusgurusid on terve maailm täis, kes lahmivaid oma nõuandeid. Küll aga ma ütleksin endale, et õpi sotsiaalne struktuur selgemaks. Hoia keel hammaste taga ja kooguta nendele, kes seda vajavad. Samuti, ole salakavalam oma töödes ja tegemistes. Seda kõike on oluline säilitada, kuid sotsiaalse läbilöögivõime arsenalis on juba hoopis teised asjad,» tunnistas Mart Sander saates «See ei ole saladus».

Kuula inspireerivat intervjuud SIIN.