UHKE VÄRK ⟩ Eesti naised paistavad Euroopas silma just sellega

Foto: Shutterstock

Eesti naised on endiselt Euroopa ühed kõrgemalt haritud, kirjutab juhtivanalüütik Triinu Aug. Rahva ja eluruumide loenduse raames vaadeldi muu hulgas ka Eestis elavate inimeste kõrgeimat omandatud haridustaset ning võrreldi tulemusi teiste riikidega. Selgus, et Eestis on kõrgharidusega inimeste osakaal suurenenud ning põhiharidusega inimeste osakaal vähenenud. Eesti elanikud on kõrgharidusega inimeste osatähtsuse poolest Euroopas 7. kohal.

2021. aasta seisuga on Euroopa Liidu 25–64-aastastest kõrgharidusega keskmiselt 33 protsenti, see-eest Eestis on samas vanuserühmas kõrghariduse omandanuid rahvaloenduse andmetel ligi 43 protsenti. See asetab Eesti elanikud kõrgharidusega inimeste osatähtsuse poolest Euroopas 7. kohale.

Kõige kõrgem kõrgharidusega inimeste osakaal on Iirimaal (52,7 protsenti), järgnevad Luksemburg (50,5 protsenti), Küpros (47 protsenti) ja Rootsi (46,7 protsenti). Euroopa esiviisikusse kuulub ka Leedu, kus kõrgharidusega inimeste osakaal 25–64-aastaste seas on 45,4 protsenti. Soome ja Läti on Eestist (43,2 protsenti) aga veidi tagapool – kõrgharidusega rahvastik moodustab nendes riikides vastavalt 42,3 protsenti ja 39 protsenti. Kõige madalam kõrgharidusega inimeste osakaal Euroopa Liidus on Itaalias (20 protsenti) ja Rumeenias (18,8 protsenti).

Keskharidus on kõrgeim haridustase Euroopas keskmiselt 46 protsendil rahvastikust, Eestis aga 45 protsendil. Põhi- või madalama haridusega on Euroopas keskmiselt 21 protsenti rahvastikust, Eestis 12 protsenti.

Eestis omandavad naised kõrgharidust märksa aktiivsemalt kui mehed. Nii on see olnud ka varasemate loenduste andmetel. Vanusegrupis 25–64 on 53 protsenti naistest ja 34 protsenti meestest kõrgharidusega. Eelmise loenduse ajal olid vastavad näitajad 47 protsenti ja 30 protsenti. Samas pea kolmandikul Eesti meestest on lisaks keskharidusele või koos sellega omandatud ka kutse.

Võrreldes Eesti mehi ja naisi teiste Euroopa Liidu meeste ja naistega paistab silma, et Eesti naised on kõrgelt haritud.

2021. aasta seisuga on Euroopa Liidus kõrghariduse omandanud keskmiselt 36 protsenti 25–64-aastastest naistest, Eestis aga 53 protsenti, mis annab Eestile selles pingereas 3. koha. Eestist rohkem on kõrgharidusega naisi vaid Iirimaal (57 protsenti) ja Rootsis (54 protsenti). 2011. aasta alguses olid Eesti naised aga Soome järel teisel kohal, kui Eesti naistest olid kõrgharidusega 45,2 protsenti ja Soome naistest 45,7 protsenti. Euroopa keskmine oli siis 26,4 protsenti.

Meeste puhul on 2021. aasta seisuga kõrgharitute osakaal Euroopa keskmisest vaid veidi kõrgem – Eestis on kõrgharituid 25–64-aastaste meeste seas 34 protsenti, Euroopas keskmiselt 31 protsenti. 2011. aasta alguses oli Eesti meeste hulgas kõrgharituid 28 protsenti, Euroopas keskmiselt 24 protsenti. Kui 2011. aastal oli Eesti pingereas 11. kohal, siis nüüd 13. kohal. Kõige rohkem on Euroopa Liidu riikidest kõrgelt haritud mehi Luksemburgis, nii on see olnud viimased 10 aastat.

Loe rohkem statistikablogist ja tutvu rahvaloenduse veebilehel hariduse andmetega.