Liina Randpere: mina usaldan inimesi, kuni nad ei ole vastupidist tõestanud

Liina Randpere Foto: Kalev Lilleorg

Suvises raadiomagasinis «See ei ole saladus» oli saatejuht Karl Gustav Adamsool külas Liina Randpere. Mitmekülgne naine, kes on olnud tele- ja raadiosaatejuht, treener ja kelle põhitöö on praegu erinevate sündmuste juhtimine. Kolme lapse emana ütleb Liina, et tööl käimine annab enegriat, sest ta teeb vaid asju, mis meeldivad ja millest lisaks palganumbrile saab palju muid hüvesid. See lubab kodus olla tubli, rõõmus ja tore vanem. «Minul on nii, et kui ma käin ära, siis olen koju tagasi tulles parem ema, see annab värskust ja sära silma, mille kannan koju üle,» selgitab naine, kuidas tasakaalustada kodust ja töist elu. Kõik ei kulge üritusi juhtides aga plaanipäraselt ja allpool ongi võimalik lugeda ühest juhtumist, kus mängus seelik ja võõras naine. 

Päeva- ja õhtujuhtimine on Liina Randpere sõnul valdkond, kus peab olema valmis reageerima väga kiiresti ja keerulistest situatsioonidest kärmelt välja tulema. Kõik asjad, millest on pärast vägev ja tore rääkida, enamasti sel hetkel sellele persoonile väga toredad ei ole. Pigem keerulised, hirmsad, piinlikud ja stressitekitavad. Vihjates raadiosaate nimele, paljastas Randpere ühe sellise juhtumi.

Väärika sündmuse, mis toimus paar nädalat tagasi, korraldas Läti agentuur, asju ajas uus projektijuht ning Liina soovis näidata end väga heast ja tublist küljest. Naine elab Padisel, kus seadis end valmis nagu tavaliselt ja sõitis tunnikese Tallinnasse. Umbes viis minutit enne kohalejõudmist turgatas talle pähe: «Issand! Mul jäi seelik maha! Koju. Voodi peale. Täitsa tuksis!» See ei olnud üritus, kuhu minna suvalise riietusega, seega oli vaja kiirelt mõelda, mida teha. Judinad jooksid juba üle selja, sest poodi enam ei jõudnud ja ka mees ei saanud aidata. Liina kirjeldab lahenduse leidmist nii: «Minut-kaks istusin, lasin ketastel oma peas käia ja mõtlesin välja, et tuleb kirjutada Padise Facebooki gruppi.» Nii läkski suurte tähtedega ja rasvases kirjas appihüüd sotsiaalmeediasse. «Kui ma olen kuulnud mingite gruppide kohta, et tegemist on vingugruppidega, siis Padise grupi kohta seda kindlasti öelda ei saa,» kinnitab Randpere, sest umbes kolme minuti pärast helistas üks naisterahvas, et tema liigub kohe-kohe Padiselt Tallinnasse. Kui nüüd võib tunduda, et mure sai lahenduse, siis päris viperusteta edasi ei läinud. Kuna mees kodus telefonile ei vastanud, et jäänud Liinal muud üle, kui abipakkujale, keda ta ei tundnud, tagasi helistada. Kõne sisu seekord üpris isiklik: «Sa tead, kus ma elan? Mine minu maja ette, uksest sisse magamistuppa, voodi peal on seelik.» Väikeses kohas elades on üpris loomulik, et teatakse, kus keegi elab ja inimeste usaldamise kohta ütleb loo peakangelane: «Mina usaldan inimesi, kuni nad ei ole vastupidist tõestanud.» Abivalmis naine läkski seelikule järele, suunas oma abikaasa läbi Tallinna tipptunni Liinani sõitma ja kõik läks õnnelikult. Ta sai 10 minutit enne üritust vajaliku osa kostüümist selga ning üritus algas, nagu poleks midagi juhtunud. Abivalmis perele tegi Liina Randpere hiljem tänutäheks kingituse, sest tema jaoks ei olnud tegu lihtsalt seelikuga. «Uskumatu, kuidas üks litritega seelik võib nii palju jama tekitada!» võtab ta tõestisündinud pöörase loo kokku.

Liina Randpere ja Karl Gustav Adamsoo Foto: Raadio Elmar

Sarnaselt õhtujuhtimisele kasutab Liina Randpere loovat lähenemist ka laste kasvatamisel. Kolme lapse emana on tal omad lahendused ja nipid, mis töötavad. Ühe põhimõttena toonitab ta, et igale inimesele meeldib, kui teda austatakse ja talle antakse valikuvõimalus. Olukorras, kus jõuga oma postitsiooni peale suruma hakates võib vallanduda suurem draama, soovitab ta kasutada hoopis väikest kavalust. Näiteks magamineku eel on tema kui ema soov, et lapsed peseksid hambad ära. Kui pakkuda välja võimalused minna kohe otse magama või vaadata üks lühike multikas, aga enne seda hambad ära pesta, ei ole keeruline arvata, kumb valitakse.

Samuti Kinnitab Randpere, et lastele piisab, kui vanem oskab väikeseid asju serveerida suurelt. Nii võib palju rõõmu tuua murust välja pistnud krookus või peenral punast põske näitav maasikas. Tasub olla leidlik, oma mehhanism peas hästi töötama panna ja rahulikuks jääda, sest karm ja tige energia kandub lastesse üle. «Viha läheb  liikuma liblikatiiva efektina ja tulemus on katastroof,» teab kolme lapse ema.

Kuula kogu saadet järele siit: