Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Kinnisvaraekspert: Eestis seisab arvetel 11 miljardit eurot

Copy
Artikli foto
Foto: Sander Ilvest

LVM Kinnisvara vanemmaakler ja juhatuse liige Ingmar Saksing tegi raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!» ülevaate kinnisvaraturu hetkeseisust. Tuleb välja, et suvel, kui temperatuurid jõuavad 25-30 kanti, hakatakse huvituma kuurortpiirkondadest ja suvekodude soetamisest. Nii saavad oma tähelepanu Saaremaa, Hiiumaa ja Haapsalu. 

Kinnsvaraturg on suur turg, mis toimetab rahulikus tempos, mistõttu vaid viimaste uudiste lugemine ja kuude lõikes võrdluste tegemine ei anna kõige paremat pilti. Kuu on sel puhul võrreldav sekundi või minutiga päeva lõikes. Poolaasta numbrid on praeguseks hetkeks koos ja nende pealt on näha head tehinguaktiivsuse tempot, tohutut hinnakasvu seevastu mitte. «30-40protsendilised aastakasvud olid ka pisut ebareaalsed,» võtab Ingmar Saksing toimunud hinnaralli lühidalt kokku. Kinnisvaraturg reageerib üldisele majanduskeskkonnale ja -arengule. Teistes sektorites, mis puudutavad materjale, toiduaineid ja energiahindasid, on kasvud võrreldes kinnisvaraga olnud veel kiiremad. 

Müügipakkumiste arv on hetkel viimase viie aasta keskmisest madalam: 20 000 asemel umbes 15 000 aktiivset pakkumist. Jätkuvalt annavad tooni uued arendused, mis näitab väga selgelt püsikulude olulisust. Uus, parema energiaklassiga elamine on kuluefektiivsem, selle nimel ollakse valmis loobuma ka ruutmeetritest, mida siiani omatud, ja kolitakse väiksematesse kodudesse. Viimasel ajal otsitakse eluaset üha enam selle pilgu ja mõttega, et kodu kestaks ja seda oleks ka mõistlik ülal pidada. «Kuna praegu ei ole vist kedagi, kes prognoosiks energiahindade, kütuse, elektri või muude kütteliikide hinnalangust, ehitatakse ahje ning vahetatakse küttesüsteeme,» leiab Saksing selgituse, miks otsitakse tõhusaid elamuid. 

Ingmar Saksingu hinnangul seisab praegu Eestis arvetel 11 miljardit eurot. Muidugi otsitakse sellele väljundit, kuid ühest soovitust varade paigutamisel tema sõnul siiski ei ole. Pikas perspektiivis on kinnisvara ennast varaliiigina tõestanud, kuid lihtsalt niisama ei ole mõtet kinnisvara osta. Otsus sõltub kindlasti eelarvest ning uuemad A- või 0-energiaklassi varad on atraktiivsemad, mida näeb ka parematest laenupakkumistest.

Klassikalisest üürikinnisvarast rääkides on üürid mitmel põhjusel kasvanud. Kõik suuremad linnad nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu on kinnisvara omamise poole pealt head investeeringud. Sama võib juba öelda ka rõngasvaldade kohta ümber suuremate linnade, millede puhul annab plusspunkte asukoht linnast väljas, mis annab elamiseks ruumi ning on ka hinna poolest atraktiivsemad.

Kuula jutuajamist järele siit:

Tagasi üles