«Emme, mul on pissihäda,» teatab paariaastane põnn. «Pole midagi, tee vette. Tee tasakesi.» See on äsja kogemata pealt kuuldud vestlus mererannas. Kurb tõde on see, et salamisi jälgivad selle mudilase eeskuju ka häirivalt paljud täiskasvanud.
KAS KA SINA? ⟩ Suvesigadused, mida paljud teevad (1)
Suvesigadus number 1: salaja veekogu kasutamine käimlana
«Meri on suur, minu panus väike – see ei tee midagi,» mõtleb enamik veesolkijaid eneseõigustuseks. Kuid paraku mõtleb samamoodi ka tuhat teist ja tuuletu ilmaga tekitate te kamba peale avalikus rannas juba korralikult haisva ja kahjuliku kaose!
Siin pole mingit häma ega halli ala, mille varju peitu pugeda! See, mida sa parasjagu teed, on teadlik ja pahatahtlik saastamine! On korduvalt öeldud ja kirjutatud, et kolibakter jõuab veekogudesse tihti just tänu väljaheidetele. Lisaks levivad vees viirused – põed näiteks asümptomaatilist koroonat ja mõtled: «No olgu, inimeste hulka ei lähe, aga ujuma võib ikka minna.» Kaaslastest hooliv tegu see pole!
Suvesigadus number 2: muusikareostus
Tõsi, suvi on pidutsemise, elu nautimise ja sõpradega selle kõige jagamise aeg. Pole mingi patt endale väike meeleolu lisav muusikafoon luua. Kuid siin on üks suur aga – jaga oma helitausta nendega, kes seda tõesti soovivad! Sõpradega ühisel terrassipeol, kui lähikonnas pole naabreid – aga palun! Avalikus rannas, metsas, linnatänaval või mistahes rahvarikkamal telkimisalal oma lärmi kaasas vedada on aga enesekeskse ignorantsi musternäidis. Lüüa õhk omi detsibelle täis seal, kus teised eelistaks nautida looduse hääli. Mis sellest, et mitmetel tootjatel on miniatuursed kaasaskantavad kõlarid, mis toodavad üle ootuste viisaka kvaliteediga heli. Ära ole rullnokk ja ära reosta teiste rahulikku ruumi.
Sama saab tegelikult laiendada igasugusele lärmile. Arusaadav, et vahel tekib tung kõva kisa teha, et tähelepanu saada. Sel moel jõuravad mitmed vintis kambad suvistel nädalalõppudel. See on loomade viis oma territooriumi märkida ja alfastaatust kehtestada, aga kahejalgsel oleks kena soovida olla veidi enamat kui loom.
Suvesigadus number 3: seltskondlikust vastutusest viilimine
Kõige kurvem tõik suvest on rumalad õnnetused, mis oleks võinud olemata olla. Sagedane korduv põhjus on alkoholi või uimastavate ainete mõju, mille all minnakse veekokku, istutakse autorooli või võetakse muid ebamõistlikke riske. «Ise oli süüdi,» on kerge öelda. Ongi, aga pea alati on napsuringis ka sõbrad. Vintis vennalt mõistlikkust oodata on üsna lootusetu, see on koht, kus sõber peaks käe ette panema. Vahel näib vastutus hajuvat – seal on ju teisigi, miks siis mina vastutan. Tegelikult on asi lihtne – oled kohal, järelikult vastutad. Tõsi, jokkis «härja» tagasi hoidmine tegemast midagi, mida ta on nõuks võtnud teha, on selsamal hetkel ebameeldiv, lootusetu ja konfliktne tegevus. Tõenäoliselt teenid teise pahameele. Aga sama tõenäoliselt päästad ta elu. Need kaalud pole ometi võrdsed! Kes vähegi peast selgem, hoidkem kallid kaaslased veest ja roolist eemal. Ka siis, kui parasjagu mõni kampaania käimas pole. See on vastutus, millest pole võimalik viilida!