Briti filosoof arvab, et soovimatud või puudega vastsündinud võiks tappa

Vastsündinu. Foto: SCANPIX

Oxfordi ülikooli filosoof ja meditsiinieetik Francesca Minerva avaldas arvamust, et vastsündinu tapmine ei erine abordist ning arstid võiksid võtta elu lastelt, kes sünnivad puudega või kui nende ema neid ei taha ja nad on liiga kulukad.

Francesca Minerva arvates ei ole väike beebi päris isik ja seega ei erine lapse tapmine paari päeva jooksu pärast sündi sellest, kui seda tehakse, mil laps on veel üsas, vahendab dailymail.co.uk. British Medical Journal avaldas artikli, milles Minerva avaldas arvamust, et ka täiesti terve lapse võiks tappa, kui ta ema otsustab, et lapse ülalpidamine on liiga kallis.

Ajakirja toimetaja selgitas, et nad ei propageeri antud arvamust, vaid on toonud lugejateni pelgalt argumendid. Siiski on lugu ärritanud teisi eetikuid ja aktiviste, kelle sõnul oleks tegu legaliseeritud lapsetapmisega.

Oxfordi doktor on saanud vihakõnesid ja surmaähvardusi ning ta enda sõnul on viimased päevad pärast publikatsiooni olnud ta elu kõige hullemad.

Minerva ja tema kaasautor Alberto Giubilini argumenteerivad artiklis, et «sünnitusjärgne abort» peaks olema lubatud samades olukordades kui ka raseduse katkestamine. Nende sõnul ei ole vastsündinul veel lootusi, eesmärke ja unistusi. Nad on küll inimesed, kui mitte isikud, kel oleks moraalne õigus elada.

Kontrastiks on Minerva arvates esikohal lapsevanemad, õed/vennad ja ühiskond, kel on eesmärgid ja unistused. Puudega lapse tapmist õigustaks tõik, et ta on koormaks oma perele ja kogu ühiskonnale.

Samuti oleks õigustatud arstidel vastsündinu tapmine, kui naise olukord on muutunud ja tal ei ole enam aega, raha või energiat lapse eest hoolitseda. Kuigi adopteerimine võib olla lahenduseks, siis võib see eetiku sõnul põhjustada naises liigset psühholoogilist stressi.