Emad, kes on otsustanud lastega kauem kodus olla, peavad sageli kokku puutuma uudishimu, kadeduse ja ka veidrate sõi solvavate kommentaaridega.
Laused, mida kodused emad kuulda ei taha
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
1. märts 2012, 12:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töö ja koduse elu vahel valimine on väga isiklik otsus, kuid millegipärast arvavad mõned kõrvalseisjad, et neil on õigus oma sõna sekka öelda, kirjutab Glo.
«Mida sa teed kogu oma vaba ajaga?»
Kõik, kes on alla kolmeaastase lapsega terve päeva üksi olnud, saavad väga hästi aru, et aega jääb vaevu tualetiski käimiseks, logelemisest rääkimata. Sellised küsimused tulevad inimestelt, kes ei tea, mida tähendab söögitooli küürimine, mähkmete vahetamine, mänguasjade koristamine ning pesu voltimine üha uuesti ja uuesti. Olenevalt lapse vanusest võib olla nii, et emal ei jää sugugi aega iseendale, sest nii kui ta keerab selja, võib laps endale midagi lämmatavad kurku toppida või WC potti solgutama minna.
«Kui sa oled väsinud, siis miks sa ei tukasta, kui beebi magab lõunaund?»
See soovitus ajab paljusid emasid närvi. Teoorias on plaan hea, kuid kes ei ole imikuga kodus olnud, ei oska näha uinaku varjukülgi. Nõud ei saa pestud, kirjad jäävad lugemata ja muudki. Isegi, kui laps magab ilusti kindlatel kellaaegadel, võib olla, et ema sisemine kell ei ole lapse režiimiga kooskõlas.
«Küll võib olla tore mitte tööd teha.»
Koduse ema ülesanded võrduvad täiskohaga tööga. Tänapäeva lapsevanemad suhtlevad oma lastega tunduvalt rohkem kui näiteks seitsmekümnendatel. Uuringud on näidanud, et nüüd tegelevad oma lastega rohkem isegi need emad, kes kodus laste kõrvalt tööd teevad, kui need eelmise generatsiooni emad, kel peale majapidamise muid kohustusi ei olnud. Tänapäeva emad loevad oma lastele rohkem, aitavad neid kodutöödega ja viivad neid ringidesse.
«Küll su mees peab ikka hästi teenima! Ma küll ei saaks endale kodus olemist lubada.»
Olgu teiste rahaasjad, kuidas on, aga kommentaarid sel teemal võivad neid solvata. Pealegi ei pruugi see eeldus sugugi tõsi olla. Kuigi on tõesti naisi, kes on kodus, sest mees teenib väga hästi, on samuti neid, kellele see ostus ei ole kergesti tulnud ja nad elavad väga kasinasti. Samuti võib olla, et naise palk oleks nii väike, et töölkäimine ei tasuks ära. Eriti kui ei ole ka lasteaiakohta ning tasuma peaks lapsehoidjale või maksma eralasteaia kõrget tasu.
Samas võib olla ka, et naine teeniks tööl väga hästi, kuid kodus olemisega toob ta sissetuleku ohvriks, sest lapsega kodus olemine on talle olulisem, kui materiaalsed esemed.
«Millal sa plaanid oma karjääri juurde tagasi pöörduda?»
See eeldab, et sul peaks olema kindel plaan välja mõeldud, kuigi reaalsus on see, et praeguses majandusolukorras ei tea paljud, mida tulevik toob. Emad, kelle karjäär on ootel, muretsevad sageli selle pärast, et kas nad üldse saavad tööd, kui on valmis tööturule naasma. Nad ei vaja seda, et keegi neile ebakindlat tulevikku meelde tuletaks. Samuti eeldab selline küsimus, et kodus olemine on lühiajaline nähtus, kuigi see ei pruugigi nii olla. Parem on küsida, et kas ta tahab tööle tagasi minna, kui et millal ta seda teeb.
«Kas sulle tundub, et magistrikraad oli ajaraiskamine?»
Miski ei näita paremini austusetust emaduse vastu, kui see hoop. See kommentaar näitab ka arusaamist, et haridus on vaid sissetuleku mõjutamiseks. Laste kasvatamine on küll raske ja hindamatu töö, kuid kapitalistlik ühiskond väärtustab sellest rohkem ettevõtlust ja raha teenimist. Paljud kodused emad tegelevad poole kohaga millegi huvitavaga, kuid enamasti ei ole see suur väljakutse või samm karjääriredelil edasi. Karjääriga loodetakse enamasti edasi tegeleda siis, kui lapsed käivad koolis.
«Sa ei loe enam kunagi raamatuid ja ei reisi. Ja ei käi pesemas!»
Sellelaadne kommentaar tuleb enamasti kodustelt emadelt ja on suunatud värsketele emadele. Tavaliselt tahavad nad seeläbi kaastunnet avaldada, mitte hirmutada, kuigi endale arusaamata võivad nad viimast teha. Lapsevanemad mõnikord nagu kardaksid rõhutada seda, mis on laste kasvatamise juures toredat. Kui seda head poolt ei oleks, siis need samad inimesed ju ilmselt ei sooviks veel rohkem lapsi.
«Ma ei saaks kunagi sellise eluga hakkama. Ma sureks, kui ei saaks täiskasvanutega suhelda!»
See vihjab, et sa ilmselt oled rumalam kui mina, et seda talud. Olgu need kommentaarid tahtlikud või lausutud kogemata, enamasti on need kellegi enda ebakindluse ilmingud, mis tulenevad oma rollist lapsevanemana. Kadedust ilmneb mõlemas pooles, sest kui aus olla, siis ei ole elu lihtne ei kodustel ega töötavatel emadel. Teise valikute mahategemine annab kindlust enda valikutes.
«Kas su mees annab sulle oma palgast taskuraha?»
Vaevalt, et naine näeb end kui mehe palgalist töötajat. Väga tihti vastutavad just naised pangakonto ja eelarve eest, kuigi nad ise sissetulekusse ei panusta. Muidugi ei pruugi see igas suhtes nii olla ja mõni naine võib tunda, et ilma oma sissetulekuta on ta loovutanud otsustusvõime. Majanduslik sõltuvus võib olla üsna hirmutav. Seda eriti naisele, kes varem palju vaeva nägi, et oleks oma kindel sissetulek. Igal juhul on tark mitte nuhkida, kui sa ei ole piisavalt lähedane sõber, et sellist asja küsida.