Indrek Taalmaa ei suuda laval naeru tagasi hoida. Milliseid nippe ta siiski kasutusele võtab?

Indrek Taalmaa naerutab publikut Väike-Maarjas. Foto: Urmas Luik

Raadio Elmar saates «See ei ole saladus» käis külas näitleja Indrek Taalmaa. Mees kinnitas, et teatritükke täis suvi on parasjagu mõnusas hoos ja pole ühtegi põhjust kurtmiseks. Näitleja rääkis, et armastab naermist, kuid teinekord tuleb naer vale koha peal - näiteks tõsist rolli mängides. Kuidas olukorrast puhtalt välja tulla? Intervjuud viis läbi Tiiu Sommer.

Näitleja Indrek Taalmaa tähistas nädalajagu tagasi oma 55. sünnipäeva ning mees tunneb rõõmu töisest suvest.  «Sain jälle aastakese vanemaks. Need on ilusad numbrid. Minu meelest on see palju ilusam kombinatsioon kui viis ja null. Suvi möödub mul hetkel päris mõnusalt! Ilmad on võrratud - ei saa kurta, ei ole saladus. Teen päris palju ka eelmise aasta töid, üle on kantud mitmeid eelmise suve etendusi. Teiste hulgas siis näiteks «Põrgupõhja uus Wanapagan» ja «Kihnu Jenka». Lisaks mängin ka mõningaid tellituid monoetendusi, kuid need tänavu avalikele lavadele ei jõuagi,» avaldas Taalmaa raadio Elmar saates «See ei ole saladus». 

«Mulle meeldib, kui publik elab mulle kaasa. Kui arvestada minu monoetendusi, siis see on väga hea, kui inimesed sekkuvad. Kui aus olla, siis ma isegi provotseerin neid lavalt. Küsin küsimusi ja teinekord palun kätt tõsta. Uurin näiteks, kus kohast keegi pärit või mis erakonnast keegi tuleb,» muigas Taalmaa.

Mees lisas, et see on isegi kasulik, kui publik kaasa räägib. «Selle jutuotsast saab kinni võtta ning mul lihtsam edasi minna. Annab võimaluse päris huvitavateks teemaarendusteks. Publik on vajalik. Vaatajate pärast me seda tööd ju teeme ja armastame. Ausalt öeldes, päris raske on seda tööks nimetada. See on nagu ikkagi hobi,» sõnas ta.

Näitleja tegi juttu situatsioonist, mis on teda laval rööpast välja viinud. «Teinekord satub publikusse mingi väga huvitava tämbriga naerukajakaid. See ei aja mitte ainult näitlejaid laval naerma, vaid ajab ka publikut naerma. Võib-olla polegi naljakoht ja puudub ka puänt...kuid keegi naerab veel eelmist nalja või inimesele on nali kohale jõudnud hiljem. Ja kui ta teeb siis üksinda üle saali korraliku kajaka, siis sureb terve saal. Ja meie laval samamoodi,» lisas ta.

«Eks me näitlejatena üritame nendest koomilistest situatsioonidest välja tulla puhtalt, kuid teinekord see ei õnnestu. Mõnikord on see kajaka koht lahe vahepala. Kuid on olnud ka nii, et see teema progresseerub ja võtab ka erinevaid toone. On öeldud, et publik oli lausa pingiridade vahel - vot nii palju nalja sai. Meie näitlejatena hammustame samal ajal keelde, et ta ometi seda kajaka häält enam ei teeks,» rääkis Taalmaa.

Taalmaa jagas, kuidas on võimalik näitlejal laval naeru tagasi hoida. «See ei olegi väga kerge. Mina hakkan naerma väga kergesti. Kui midagi koomilist on, siis ma lihtsalt naeran. Ka elus on samamoodi. Eriti keeruline on siis, kui teed rolli ja sa tead, et pead olema tõsine. Mul on sellega suuri probleeme olnud. Aga kui midagi muud enam teha ei saa, siis tuleb selg saali poole pöörata. Samas, ega see väga palju ei aita, sest õlad ju ikka vapuvad,» sõnas ta.

Taalmaa rääkis põnevaid seiku oma eraelust ja tõekspidamistest. Muuhulgas pole näitlejale meeltmööda erinevad mõõduvõtmised...huvitav, miks küll? 

Kuula toredat saadet SIIN!