SUVEMÜÜDID ⟩ Kas märgade bikiinidega võib külmetada? Kas palavaga peaks jooma kuuma jooki?

Foto: Shutterstock

Kui kaua veekindel päikesekreem tegelikult kaitseb? Kas märjad ujumisriided peaks kohe ära vahetama, et mitte külmetada? Vaatame üle, kas kõige levinumatel suvemüütidel on alust või mitte.

Müüt nr 1: märgades bikiinides võid külmetada ja haigeks jääda

Ehkki märjad ujumisriided võivad kuumal suvepäeval nahka meeldivalt jahutada, soodustavad need ka põiepõletikku – seda aga mitte külmetamise, vaid bakterite tõttu. Külma ja niiske keskkonna tõttu on bakteritel eriti hõlbus põies levida, sest vereringe on takistatud.

Nii et kui väljas pole just nii palav, et supelkostüüm minutitega kuivab, on parem teised ujukad selga tõmmata.

Müüt nr 2: veekindel päikesekreem kaitseb ka pärast suplust

Paljudel päikesekreemidel on märge «veekindel», kuid sellega tasub olla ettevaatlik, sest toodet võib juba siis nimetada veekindlaks, kui pool kaitsest jääb pärast 20 minutit vees sulistamist alles. Kuid ühtlasi tähendab see ka seda, et kui su päikesekreemi SPF on 30, on see pärast ujumist kõigest 15.

Päikesekreemi tõhusust vähendab ka higistamine. Ühesõnaga: pärast ujumist tuleks taas päikesekreemi peale kanda, ükskõik kas see on nimetatud veekindlaks või mitte.

Muide, fakt, mida paljud ei tea: päikesekreem ei toimi silmapilkselt, vaid alles poole tunni pärast.

Loe ka: 5 põhjust, miks sa ei peaks higiste kaenlaaluste pärast põdema

Müüt nr 3: kui sul on jume all, vajab nahk vähem kaitset

See on eriti püsiv väärarusaam, et kui nahk on päikesekiirgusega harjunud, siis pärast pole päikesekreemi vaat ei vajagi. Paraku pole see nii lihtne. On tõsi, et UVA- ja UVB-kiirguse tõttu loob nahk omale kaitse ise ehk toodab melaniini, mistõttu me päevitumegi. Päevitus neelab edasist UV-kiirgust ja takistab sellega kiirguse tungimist sügavamatesse nahakihtidesse.

Paraku on see kaitse üsna madal. Heledama nahaga inimeste puhul (mis on Euroopas kõige tavalisem) on see võrreldav SPF-iga, mille tugevus on 1,5 – teisisõnu, praktiliselt olematu.

Müüt nr 4: soojad joogid aitavad kuumuse vastu

Jääkülm jook tundub kuumal suvepäeval ainus asi, mida sa vajad. Kuid liiga külmad joogid alandavad ka meie kehatemperatuuri, mis sunnib keha uuesti soojust tootma, et seda stabiilsena hoida. Lisaks joome jääkülmi jooke aeglasemalt, nii et tulemuseks võib olla liiga vähe vedeliku tarbimist, kirjutab Woman.

See aga ei tähenda, et peaksite endale kuumi jooke tegema, vaid toatemperatuuril olevast joogist piisab täiesti.

Loe ka: 10 toitu, mida armastatakse rannas süüa, kuid ei tohiks

Müüt nr 5: vilus ei saa päikesepõletust

See võib vastata tõele, kui sa oled betoonseina varjus. Kuid päikesevarju või puu all peesitades puutud sa ikkagi kokku 50 protsendiga tavapärasest UV-kiirgusest. Üheks põhjuseks on ümbritsev kiirgus.

Uuringute järgi võib vahelduva pilvisusega ilmaga olla päikesekiirgus maapinnal isegi palju tugevam kui pilvitu sinise taeva all. Seda seetõttu, et heledad pilved puistavad päikesekiirgust igale poole laiali, kui päike nende vahelt läbi paistab.