68-aastane naine ja tema 70-aastane mees olid abielus olnud 40 aastat. Kui mehel jaanuaris vähk avastati, anti talle kohe võimalus raviga alustada.
Naine: see on minu süü, et mu mees koroonasse suri
«Kui ma poleks oma meest veennud haiglasse jääma, poleks ta koroonaviirusesse haigestunud ega surnud,» ütles murest murtud naine, keda närib kohutav süütunne.
Naise sõnul soovis mees koju tulla, kuid ta veenis oma armsamat haiglasse arstide valvsa pilgu alla jääma. Mõni päev hiljem haigestus mees koroonaviirusesse ja kuna ta oli keemiaravist niigi nõrk, ei elanud ta seda hoopi enam üle.
«Nüüd laman öösiti ärkvel ja mõtlen, et kui ma poleks teda veennud haiglasse jääma, siis oleks ta tõenäoliselt täna minuga siin,» sõnab naine. «Ma ei tea, kuidas sellest üle saada...» lisas ta.
Inimesed hakkasid naist seepeale lohutama, sest kuidas oleks võinud ta teada, mis juhtuma hakkab. See olukord oli miski, mis polnud tema kontrolli all.
«Sa tegid seda, mida tollal oma mehe jaoks õigeks pidasid, sest armastasid teda. Ta teadis seda,» ütles suhtenõustaja Deidre.
Süütunne on leinaprotsessi normaalne osa ning naisel soovitati abi saamiseks psühholoogi juurde minna.